Seitsmevennapäev 10. juulil on sarnaselt seitsmemagajapäevaga küll kristlikku päritolu, ent on kiriklikult võrdlemisi väheoluline.
Seitsmevennapäev on püha Felicitase ning tema seitsme poja - vendade Januariuse, Felixi, Philippuse, Silvanuse, Alexandri, Vitalise ja Martilialise - mälestuspäev. Kõik nad Kristust salgamast keeldunud vennad hukati erinevatel moodustel (Januarius tapeti tulise tinaga, teised aeti teibasse, visati kaljult alla ning tapeti mõõgaga.) keiser Marcus Aureliuse ajal 162. aastal. (Ema hukati 4 kuud hiljem.)
Madlipäeval 22. juulil meenutatakse Maarja Magdaleenat (ehk teisisõnu Magdala linnast pärit Maarjat).
Maarjat peeti patuseks naiseks (pärimuse järgi prostituudiks). Jeesus ajas tast välja seitse kurja vaimu. Maarja oli vastavalt Luuka evangeeliumile üks neist naistest, kes rändas koos evangeeliumi kuulutava Jeesusega. Ta oli ka Jeesuse risti all ja matmise juures. Maarja oli ka esimeste seas, kellele ülestõusnud Jeesus ilmus ja kes apostlitele Jeesuse ülestõusmisest teatas.
Maarja-Magdaleena nime kannab üks Tartumaa kihelkond; temale on pühendatud nii selle kihelkonna kui ka Koeru, Ridala, Kärla ning Rapla kirik.
|
Maarja-Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud!” Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis, ja need ütlesid talle: „Naine, miks sa nutad?” Tema vastas neile: „Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.” Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: „Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära.” Ja Jeesus ütles talle: „Maarja!” Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: „Rabbuuni!”, see tähendab ‘Õpetaja’. Jeesus ütles talle: „Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde.” Maarja-Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: „Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle.” Johannese evang. 20:1-2,11-18 |
Jaagup on apostel Jaakobus Vanem (Kutsutakse Vanemaks või Sebedeuse pojaks evangeeliumeis, et eristada teda teistest apostlitest – Jaakobus Nooremast ja Jeesuse vennast Jaakobusest; nende varem samastatute mälestuspäev on 1. mail.) Jaagupipäev 25. juulil on apostli mälestuspäev.
Jaakobus ja tema vend evangelist Johannes olid esimese nelja jüngri hulgas, keda Jeesus enesega kutsus. Koos oma venna ja Peetrusega kuulus Jaakobus Jeesuse lähemate jüngrite ringi olles tunnistajaks Jairuse tütre surnuist ülesäratamisele, Jeesuse kirgastamisele, samuti Jeesuse Ketsemani aia kannatustele. Markuse evangeeliumi 10. peatüki järgi palunud vennad Jaakobus ja Johannes (Matteuse järgi nende ema) Jeesuselt kohti tema tulevases kirkuses ta vasemale ja paremale käele.
Apostlite tegude raamatu 12:2 järgi hukatud Jaakobus (esimesena apostleist) Heroodes Agrippa I valitsusajal (seega umbes 44. aastal) pea maha raiumise läbi. Ta on ainus apostel, kelle märtrisurm on Uues Testamendis nimetatud.
Peale Jeesuse taevaminemist jutlustanud Jaakobus Juudamaal ja Samaarias. Pärimuse järgi kuulutanud ta evangeeliumi ja ristinud ka Hispaanias. Sealt tulnud ta Juudamaale tagasi, kus võitnud usule talle alul kahju teha püüdnud maag Hermogenese.
Legend räägib, et kui teda hukkamisele viidud, tervendanud ta Jeesuse nimel tee ääres lebanud talt tervendamist palunud halvatud mehe. Üks kirjatundja nimega Joosija näinud seda, viskunud Jaakobuse jalge ette ja palunud teda teha kristlaseks. Seda nähes saatnud ülempreester saadiku Heroodese juurde, et saada luba ka Joosija pea maha raiumiseks. Ooteajal palunud Jaakobus timukalt vett ja ristinud Joosija. Nad hukatud koos.
Pärimuse järgi olevat Jaakobuse ihu viidud Hispaaniasse ja maetud praegusesse Santiago de Compostela linna. (Jaakobuse mälestuspäevana pühitsetaksegi ta Compostelasse ületoomise päeva.) Keskajal oli Compostela üks külastavamaid palverännupaiku. Palverändureist, neile ilmunud Jaakobusest ja sündinud imedest on rohkesti legende.
Jaakobus on palverändurite ja marjakasvatajate kaitsepühak, Hispaania ja Portugali patroon; kunstis kujutatud kas palverändurina või raamatuga (pärgamendirulliga) kui apostel. Eestis on Jaakobusele pühendatud Viru-Jaagupi ning Pärnu-Jaagupi kihelkonnad ja kirikud, samuti Püha, Roosa ja Tapa kirikud.
Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume!” Jeesus küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” Nemad ütlesid talle: „Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!" Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?” Nemad ütlesid talle: „Võime küll!” Jeesus aga ütles neile: „Küllap te joote karikat, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse, kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.” Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale. Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!” Markuse evang. 10:35-45 |
Annepäev 26. juulil on Neitsi Maarja ema Anna ning isa
Joakimi mälestuspäev. Mõlemad pärinesid
kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi, ent Anna palvete peale
ilmutas end talle ingel lubadusega, et ta saab lapse. Anna tõotas
lapse Jumalale pühendada ning nii sündiski neil vanas eas
veel Maarja. (Pikemalt Maarja sünnist vaata Ussimaarjapäev
e. Maarja sünnipäev)
Eestis on pühale Annale
pühendatud Halliste ja Järvamaal asuva Anna kirik.
Olevipäev 29. juulil on aastail 1015-1028 valitsenud Norra kuninga Olav Haraldsoni mälestuspäev.
Olav sündis 995. aastal. Pärast isa mõrvamist, läks poiss juba 12aastaselt esimest korda kaasa viikingite röövretkele Rootsi. 1014. aastal Rouenis avaldas kohalike kristlaste ellusuhtumine talle sedavõrd suurt mõju, et ta lasi ennast ristida. Aastapäevad hiljem pöördus Olav Norrasse tagasi, murdis taanlaste võimu, vaigistas kohalike vasallkuningate vastuolud ning ühendas kogu riigi. Rootslastega sõlmitud rahu märgiks abiellus ta Rootsi kuninga tütrega.
Olav püüdis kogu maad ristiusustada, ta laskis igasse kihelkonda kiriku ehitada. Ta sai tunda tugevat vastuseisu: 1028 tõusti taanlaste toetusel Olavi vastu üles ning ta saadeti maalt välja. Kui rahvas veendus, et elu Taani kuninga alluvuses on veelgi hullem, kutsusid nad Olavit tagasi. Stiklestadi lahingus 29. juulil 1030 kohtus Olavi vägi paganlike talupoegade ning taanlaste kolm korda suurema väega. Olav langes lahingus.
Üks Olavi sõpru ja abilisi, piiskop Grimkell Inglismaalt, kuulutas Olavi pühakuks ja lasi tema haua kohale kabeli ehitada. Hiljem sai kabelist Nidarosi (praegune Trondheimi) katedraal.
Norramaa kaitsepühaku nime kannavad Eestis Tallinna Oleviste, Nõva ning Vormsi kirik.
Lauritsapäev 10. augustil on sel päeval 258. aastal märtrisurma surnud püha Laurentiuse mälestuspäev. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, sealhulgas paavst Sixtus II.
Rooma keiser Licinius Valerianus käskinud konfiskeerida kristliku kiriku vara. Vastuseks selle nõudmisele kutsus diakon Laurentius kokku oma koguduse ja ütles: „Vaat siin on kiriku vara.” Selle peale piinati jultunud diakon surnuks praerestil. Restil lebades olevat ta ühtäkki piinajaile näkku ähkinud: „Sellele küljele on juba küllalt, pöörake nüüd teine ja hakake sööma.” Üks legend räägib Laurentiusest, et ta tuleb igal reedel, et päästa üks hing puhastustulest.
Oma hukkamise viisist tingituna sai Laurentiusest kõigi tulega seotud ametimeeste, nagu pagarid, söepõletajad, klaasipuhujad jt. kaitsepühak. Temalt hakati abi lootma tuleõnnetuste, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on muuhulgas ka vaesed ja raamatukoguhoidjad ning Hispaania.
Eestis on ka rahva seas populaarsele pühakule pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja Nõo kirik. (Rahvajutt kõneleb, et Laurentius olevat Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem teeäärsel kivil põletatud. Tänaseni olla seal põletusresti ja tuletangide jäljed.)
Rukkimaarjapäev 15. augustil on kirikukalendris Neitsi Maarja surma- ehk taevasse minemise või ka taevassejõudmise päev. Idakirikud pühitsevad seda päeva suure pühana kui Jumalasünnitaja uinumise püha. (Selle sündmuse mälestuseks on pühitsetud hulga Vene Õigeusu kirikuid ja kloostreid.) Eestis nimetatakse seda rukkimaarjapäevaks, kuna sel ajal algab rukki külvamine. Püha tähistamine sai alguse samuti Idakirikust - on ka teada, et juba VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha.
Maarja taevassevõtmine, mida on väga palju kujutatud keskaegses kunstis, põhineb kiriklikul pärimusel. Kolm päeva enne surma ilmunud ingel Maarjale ja teatanud lähenevast surmast. Maarja kutsunud kõik apostlid veel kord kokku, et jätta nendega hüvasti. Apostlid, kelle hulgast puudunud Toomas, matsid Maarja Ketsemani aeda Jeruusalemmas. Kui kolm päeva hiljem reisilt saabunud Tooma jaoks haud avati, leiti sealt vaid surilinad. Kui apostlid hiljem Ketsemani aias olid palves, siis ilmus neile Neitsi Maarja auhiilguses ning ütles: „Rõõmustuge, sest ma olen teie juures igapäev.” Maarja haua kohale Ketsemani aias on ehitatud kirik.
Pärtel on suupärasemaks muudetud apostel Bartolomeuse nimi. Pärtlipäev 24. augustil on apostli mälestuspäev. Bartolomeusest pole rohkem suurt teada, kui seda, et ta oli üks Jeesuse 12-st jüngrist.
Tõenäoliselt on Bartolomeus samane jünger Naatanaeliga Johannese evangeeliumis, kes pärines Galilea Kaanast. Seda arvamust toetab näiteks asjaolu, et Bartolomeus tähendab aramea keeles ‘Tolomai poega’.
Pärast Kristuse surma ja ülestõusmist tegutsenud Bartolomeus ühe traditsiooni järgi Indias ja Armeenias. Teise järgi jutlustanud ta Mesopotaamias, Partias ja Egiptuses. Märtrisurma kohaks on nimetatud Derbenti Kaspia mere rannikul. Bartolomeus nüliti elusalt.
983. aastal püstitati Roomas Tiberi jõe saarele Bartolomeuse auks kirik, kus leidsid ka oma koha oletatavad apostli säilmed. Eesti kirikuist on Bartolomeusele pühendatud Palamuse kirik.
Elusalt nülitud mehest sai keskajal kõigi nahaga seotud ametimeeste, nagu parkalid, kingsepad, nahakaupmehed jne., kaitsepühak.
|
Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ja ta leidis Filippuse ja ütles talle: „Järgne mulle!” Filippus oli pärit Andrease ja Peetruse kodukülast Betsaidast. Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: „Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse, Joosepi poja Naatsaretist.” Ja Naatanael ütles talle: „Mis võib küll Naatsaretist head tulla?” Filippus ütles talle: „Tule ja vaata!” Jeesus nägi Naatanaeli enda juurde tulevat ja ütles tema kohta: „Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet.” Naatanael küsis temalt: „Kust sa mind tunned?” Jeesus vastas ja ütles talle: „Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis.” Naatanael ütles talle: „Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!” Jeesus vastas talle: „Kas sa usud vaid seepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha suuremaid asju kui need.” Ja Jeesus ütles talle: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.” Johannese evang. 1:43-51 |