Eesti tähtpäevad: Esimene nelipüha

Uuendatud 2020-03-12 20:17:05

Nelipüha

kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50 päeva pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist ja 10 päeva pärast tema taevaminemist. Nelipüha - Kiriku sünnipäeva. Nelipüha (suvistepüha, kasepüha) on liikuv püha, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai ... 14. juuni. Suvistepühaks viidi kased kirikusse. Kaskedega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tava kohaselt käisid noormehed kaskede järel ja jätsid meiud värava taha tütarlapsele, kes neile meeldis. Tuppa toodi ka õitsvaid toomingaoksi, kullerkuppe, pääsusilmi, angervaksu ja muid õitsvaid lilli. Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, meeldejääv püha kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli tavaks munade värvimine, see oli nn teine munadepüha. Munade värvimiseks kasutati peale sibulakoorte, kohvi ja munalakkide kõrval just kaselehti, mis andis munadele kena kevadise tooni. Põhja-Eestis algas suvistepühadega kiikumine. Sel puhul kingiti kiigeseppadele vöid, mune, paelu, kindaid jm. Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine. Mitmel pool tehti ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Üldiselt oli see nii suur püha, et 20. sajandi alguses sai karjus endale vaba päeva ja pühadekingiks muna, erilise karaski või muud paremat. Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oligi see oluline esivanemate mälestamise, itkemise päev: haudadel kaeti toidulaud. Setumaal oli kombeks paabapraasnik (abielunaised käisid omapead kõrtsis või kogunesid ühiselt lõbutsema; mõnitasid peopaika sattunud mehi). Kevadine Peko-praasnik peeti pärast kevadkülvi, enamasti suvistepühade paiku. Pidu peeti öösel, igast perest osalesid vaid peremees ja perenaine. Külla viidi leib ja muna peremehele andmiseks ning toitu endile. Praasnikuruumis asus õllenõu kohal põlevate küünaldega ehitud Peko kuju, piki seina reas astjad ja leivad (iga osaliste pere jaoks), nendelgi põlesid küünlad. Pekot, setu viljakusejumat, paluti põlvitades, igaüks oma soovi kohaselt

Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/lingid/nelipyha.php