Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
tähistab püha õhtusöömaaega. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Suur nädal on Kristuse kannatusnädal. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja suur reede.
Mispärast üks neljapäev - neljapäev enne ülestõusmispühi - on äkisti Suur? Tegu on armulaua seadmise mälestuspühaga. Neljapäeva õhtul vahetult enne kinnivõtmist ja reedest ristilöömist sõi kuningana Jeruusalemma tulnud Jeesus oma jüngritega viimast ühist paasatoitu. Jeesus käskis jüngritel sedasama korrata tema mälestuseks (Lk 22 :19)
Armulauda nimetatakse ka Pühaks õhtusöömaajaks. Johannese evangeeliumi järgi pesnud Jeesus pühal õhtusöömaajal jüngrite jalgu (harilikult oli see orjade töö, mistõttu ka Peetrus ei tahtnud seda Jeesusel algul lasta teha). Jeesuse eeskuju ja käsku järgides on suure neljapäeva liturgia osaks katolikus ja ortodokses kirikus tseremoonia, kus vaimulik - ka Rooma paavst - peseb valitud kaheteistkümne kardinali jalgu.
Suur neljapäev on eesti rahvakalendris rikka kombestikuga. Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed puhtaks kõigist kahjulikest putukatest, kes õied muidu ära rikuvad.
Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine (NB! Vanasti kolgiti pesu siledaks, see oli üsna kärarikas tegevus), kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine. Majast ei tohtinud midagi välja anda, sest muidu kadus õnn
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/lingid/suurneljapaev.php