Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Tuhkapoisi tegemine on olnud põnev ja mitme tähendusega toiming. Tuntud on see Mulgimaal ja kuulub tuhkapäeva kombestikku. See inimesekujuline olend meisterdati valmis enamasti mitme peale ja viidi salaja teise pere ukse taha. Sellega viidi, nagu Läänemaa kada vastlapäeval, kõik halb oma perest ära. Kelle peresse tuhkapoiss jäi, seal oli kogu aastaks oodata ka töödega mahajäämist, laiskust ja lohakust, tubades mustust ja koristamata olekut, vanapoisiks või vanatüdrukuks jäämist, üldse ebaõnne. Vanem põlvkond võttis seda kui nõiduse-asja ja õnnetusetoojat, nooremad leidsid, et tuhkapoiss sobib pilkeks ja narrimiseks. Igatahes ei tohtinud tuhkapoissi endi peresse jätta, see tuli kiiresti viia jälle teise pere ukse taha. Nii võis see kesta nädal otsa või isegi paar-kolm nädalat.
Poisid saatsid tüdrukule “peigmehe”. Tarvastu lähistel Anikatsi külas meenutati veel 20. sajandi keskpaiku moes olnud tempu niimoodi:
“Tuhkapoissi viiakse. Selle pead kohe edasi viima. Minule tehti ka, kui ma tüdruk olin. Kiri oli ka. Me viisime naabertallu, üks tüdruk oli meil, temaga viisime. Naabertalus oli ka üks tüdruk, sinna pidime viima. Sama päeva õhtuks pead ära viima. Tema viis ka edasi. Keegi ei tohtinud oma juurde jätta – see jääb vanatüdrukuks.
Salm oli, et otsin naist. Kaabu oli kõik peas ja pintsak seljas ja rinnataskus kiri. Nii ilusasti oli pandud räästasse, kummardas vastu, kui ukse lahti tegin. Ja kirja nurk taskust väljas. Tal olid puud risti pandud, et käed hoidis varrukates laiali, nii et haarab sind kohe trepi peal. Pea oli tal tehtud nii, et kaabu külge lapp ja silmad ja nina ja suu ja kõik peale joonistatud, värvilised. Ilus poiss!
Lõpuks tuli välja ikka ka, kes tegid. Need tegijad olid ikka poisid. Ega see pahasti ei olnud mõeldud. Siin tehti seda kõrgepingeliini ja need poisid olid elektrivõrgus tööl ja olid seal korteris. Üks oli Riidajast, teised olid kuskilt kaugemalt, nii nagu see brigaad oli. Olid küsinud perenaise käest, kellele me viime. See oli öelnud, et Aitale viige – ma olin noor tüdruk siis. Poole kilomeetri kaugusel nii oli see pere. Ilus salm oli ka kirjutatud: “Olen viks ja korralik noormees ja otsin ausat naist. Jorh Aadniel.” Me nime muutsime ära, salm jäi muidu samaks, kirjutasime ümber ja viisime edasi. Lõpuks oli viidud sealt järgmisele ja sealt veel edasi ja siis oli ära visatud ja ära lammutatud. Et tuhkapäev sai läbi.”
Tuhkapoisi tegemist harrastati kooliski, ikka nii, et poisid viisid ta tüdrukutele ja need jälle poistele. Juhtus, et tuhkapoiss viidi õpetaja ukse taha. Juhtus sedagi, et tuhkapoiss leiti kolhoosikontori ukse tagant, kaelas sildike: “Olen laisk ja otsin tööd.”
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rk_tahtpaevad/rk_talv/rk_tuhkapoiss