Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Erinevaid tuleviku ennustamise viise vana-aastal on teada poolesaja ringis, eraldi kirjapanekuid nendest aga on üle 30 tuhande. Enamasti ennustati pere-elu kõige olulisemaid muutusi: sündi, abiellumist ja surma, muud teemad jäid tagaplaanile. Siin toodud ennustusviisid kuuluvad lõbusate hulka. Tuntud on nad olnud samuti teistel rahvastel, kuid nüüdseks juba unustusse jäänud.
* Pooleldi põlenud küünlaotsad koguti kokku. Iga otsake sai teatud inimese nime (harilikult nimetati neid ainult poiste ja tüdrukute nimedega) ja siis pandi nad kas pähklakoores või korgitükil suurde veega kaussi ujuma. Keskelt liigutati vett ja kelle küünlad siis ujudes ühte läksid, nendest usuti kindlasti paar saavat. (Palamuse)
* Näärilaupäeva öösel pannakse lauale kausside alla asju: leiba, sõrmus, vits või oks, võti ja veel muud. Siis peab kolm korda sealt alt võtma, aga iga korra järel saavad asjad kausside all ümber vahetatud, siis, kes leiba saab, on ikka leiba, kes sõrmuse – hea abielu, kes vitsa, saab sel aastal peksa, kes võtme – head valitsust. (Karksi)
* Vana-aasta õhtul toodi pikk pink sisse, pandi sinna meeste mütsid peale. Tüdrukutel kaeti rätikuga silmad kinni ja kästi võtta nüüd üks müts pingi pealt. Kui ta võttis soge, saab lihttöö-poisile, kui võttis karvamütsi, saab talupojale, kui võttis kaabu, saab linnahärrale. (Rannu)
* Keerati veel paberirullid, kuhu sisse olid õnned kirjutatud. Segati neid mütsi sees ja igaüks võttis omale õnne. (Torma)
* Öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov. Kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paarituarv, siis ei täitu. (Urvaste)
* Vahel võtsid kõik tüdrukud veeklaasid ja lasksid oma sõrmused vette. Vette pidi ilmuma poisi pilt ja tütarlaps pidi selle poisiga abielluma. (Nõo)
* Mitu korda saab selle aja jooksul, kui kell lööb kaksteistkümmend, pingile hüpata ja sealt maha, nii mitme aasta pärast saab mehele. (Puhja)
* Õun kooritakse nii ära, et koor pikaks ribaks terveks jääks, visatakse see lauale ja vaadatakse, missuguse tähe kuju moodustavad õunakoored. Selle tähega algab selle nimi, kes uuel aastal saab õnnetoojaks. (Mustjala)
* Näärilauba õhtul kell kaksteist tuleb tuba puhtaks pühkida, pühkmed teeristi peale viia ja vaadata: kes siis vastu tuleb, see on peigmees. (Kullamaa)
* Uusaasta öösi minnakse ruumi, kus keegi sind ei tea ja võta peegel ühes, siis vaata peegli peale ja näed kuradi nägu. Enne ei tohi vaadata kui kell 12. (Hargla)
* Mõõdeti kahe käe ulatuses aialipid ja loeti ära. Kui olid paaris, siis sai mehele. (Maarja-Magdaleena)
* Vana-aasta õhtu söödi üheksa silku tagurpidi ära. Kes öösi joogivett ulatab, on tulevane. (Martna)
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rk_tahtpaevad/rk_jouluaeg/rk_vana_aasta