Eesti tähtpäevad: 27.12 Jõulu kolmas püha. Johannesepäev
Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
27. detsembril apostel ja evangelist Johannese mälestuspäev. Johannest, kes pärimuse järgi ainsana kaheteistkümnest apostlist suri loomulikku surma, on piiblis Uues Testamendis korduvalt mainitud. Lisaks evangeeliumile on Uue Testamendi kaanonis ka 3 Johannese kirja (epistlit) ning Johannese ilmutusraamat. Nagu ta isa Sebedeus ja vend Jaakobus oli Johanneski kalur. Jeesus nimetas Johannest ja ta venda ”kõuepoegadeks” nende äkilise iseloomu tõttu. Johannes oli koos Jaakobuse ja Peetrusega üks Jeesuse lähemaid jüngreid, olles mitmete sündmuste juures, millest teised jüngrid osa ei saa, nagu Jairuse tütre surnuist äratamine või Jeesuse kirgastamine. Johannes on ka ainus jünger (eeldades, et ta on "jünger, keda Jeesus armastas"), kelle viibimist ristilöömise juures on nimetatud ning kelle hooleks seal Jeesus andis oma ema. Pärast Jeesuse taevaminekut sai Johannesest koos Peetrusega üks Jeruusalemma kiriku juhte. (Nende ühistest käikudest ja koos vahistamisest räägitakse Apostlite tegude raamatus - vt 3. ja 4. peatükk) Ka Paulus nimetab oma umbes 15 aastat hiljem kirjutatud kirjas galaatlastele Johannest Jeruusalemma koguduse sambaks ühes Peetruse (Keefase) ja Jaakobusega. Pärimuse järgi elas Johannes hiljem Efesoses kõrge vanuseni, suri umbes aastal 100. Efesoses kirjutas ta 90ndatel ka oma kirjad ning teistest kanoonilistest evangeeliumitest mõnevõrra teistlaadse evangeeliumi (nähtavasti eelnevate täiendamiseks). Mõne aja viibis Johannes ka pagenduses Patmose saarel, kus talle ilmutus osaks sai. Apostel Johannesest on teada ka hulk legende. Ühe järgi olevat keiser Domitianus lasknud Johannese heita keeva õli katlasse, millest apostel aga imepäraselt pääses. Teise järgi olevat keiser teda sundinud jooma karikast, milles oli mürgitatud vein. Kui Johannes jooma asus, muutus vein maoks ning lahkunud karikast. Omanäoline on legend Johannese elu lõpupäevadest. Surma lähedust tundes lahkus Johannes kodust, võttes kaasa seitse lähemat õpilast. Johannes heitnud hauda ja õpilased katnud ta mullaga. Kui Efesose kristlased sellest kuulda said, läksid nad hauda avama, ent leidsid selle tühjana. Järgnevail aastail olevat ühel maikuu päeval kerkinud haua kohale tolmupilv, millel olnud tervendav mõju. Johannese atribuutideks on kotkas, karikas ja õlikatel
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/lingid/johannesepaev.php