Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
21. detsember, pühendatud apostel Toomasele, kes on saanud tuntuks oma uskmatuse ja skeptitsismi tõttu. Ta on arhitektide ja pimedate patroon. Rahvaliku traditsiooni järgi toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Valmistati vorste, leiba ja õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde – õlu läheb käima ja seda saab palju. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Sel päeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Oluline oli mustuse ja laiskuse väljasaatmine kaltsu- ja õlenukkude kujul. Pimeduse varjus viidi nukk teise peresse. Kui seal Tahma-Toomast ei märgatud ja edasi ei toimetatud, siis tähendas see nendele laiskuse, mustuse, lohakuse majja tulekut. Leitud kaltsunukku aga vemmeldati ja visati siis minema. Toomapäeval oli keelatud ketramine ja jahvatamine kui päripäeva liikumisega tegevused. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Toomapäeval käisid ringi jõulutoomad - valgetesse rõivastesse maskeerunud mehed, kes käisid õlut maitsmas või ka naabritele õlut viimas. Mõnel pool öeldi, et mehed käinud kõrtsis tahmaste nägudega nimelt Toomast valgeks joomas. Vahel kandsid aga Toomad karvast musta kasukat ja olid tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või toobripuu, millega nad tantsimisel tagusid vastu põrandat. Toomast on peetud surmahaldjaks, katku ja raskete haiguste patrooniks. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul aga säilinud uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/lingid/toomapaev.php