Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
15. august, Jeesuse ema Maarja surmapäev. Maarja surmapaigaks peetakse Jeruusalemma või Efesost. Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine. Setudel kannab rukkimaarjapäev nime suur maarjapäev ehk uspenje. Enne ja pärast seda päeva pidi vili külvatud saama, sageli oligi rukkimaarjapäev rukkikülvi lõpuaeg
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/lingid/rukkimaarjapaev.php
See on Jeesuse ema Neitsi Maarja surma- ja taevaminemispäev. Setud tunnevad seda suure maarjapäeva ja uspenijena.(vene keeles "uspenije" - jõudmine - taevasse jõudmine).
Neitsi Maarjat külastas ingel, kes teatas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi oma poja juurde. Ingel kinkis talle palmioksa, mille Maarja andis apostel Johannesele sooviga, et seda kantaks tema matustel tema ees. Veel palus Maarja inglilt, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ka see soov täideti.
Rukkimaarja- ehk külvimaarjapäeva nimi tuleb selle päeva rahvapärasest tähendusest. Rukkimaarjapäev tähistab rukkikülvi algust, kuid Põhja- ja Lääne-Eestis on rukkikülviks eelistatud ka lauritsapäeva, Lõuna- ja Kesk-Eestis pärtlipäeva.
Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses. Augustiööd on juba sumedalt sametised, tähistaevas helkivam. Maarahval pidi selleks ajaks olema lõppenud heinategu, mõnel pool ka rukkilõikus. Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna.- lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust- joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli selle päeva toiduks tangupuder, Tarvastus küpsetati uudseviljast rukkileiba ja keedeti kitseliha, paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Mitmes vallas olid sel päeval laadad. Paljud inimesed käisid rukkimaarjapäeval kirikus või külastasid tuttavaid.
Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning ta on kuri.
Rukkimaarjapäeva oli seotud mitme ennustusega. Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval on kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Hoiatati, et kui rukkikoristus jääb pärast maarjapäeva, siis talvel läheb vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Kui aga rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära.
Rukist soovitati külvata kolm päeva enne rukkimaarjapäeva, siis ei pidavat tärkav oras külma kartma.
Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enesele ema, hakatakse rukkid külvama. (Nõo)
Sügisel kolm pääva enne rükkimaarjapääva ja kolm pääva pääle maarjapääva oli keige parem rükkiküli aeg. (Rõuge)
Rukkimaarjapäev lakub piimapütid - lehmade piimaandmine väheneb. (Nõo)
Rukkimaarjapäevaks tehti uudist - rukkileiba ja keedetud kitseliha. (Tarvastu)
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.eelk.ee/~kkaarlike/kuupaev/1508.htm