Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestatakse märtritena hukatud vendi.
Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks. Sündmuse mälestuseks rajati sinna kirik ja hakati tähistama 18. juulil kirikupüha.
Imperaator Marcus Aurelius lasi hukata kuulsa Rooma matrooni Felicita ja tema seitse poega, kelle järgi käesolev kalendripüha on saanud oma nime. Matmispaik asub Via Salaria Noval, kus avastati 1884. aastal ajalooline krüpt.
Seitse poega kaotas ka Makabeide ema.
Eesti rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsme magajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest, ütleb selle päeva kohta Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.
Heinategu oli keelatud, muidu hakkab hein mädanema, süttib või juhtub mingi muu õnnetus.
Vanarahvas ütleb kah, et kui seitsmevennapäeval on nii palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis saab veel heina teha.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.eelk.ee/~kkaarlike/kuupaev/1007.htm