Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Jüripäev on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
Püha Jüri oli Kapadookiast pärit ohvitser ja kristlik märter. Ta hukati, sest ta oli söendanud halvustada Olümpose jumalaid.
Püha Jüri on sõjameeste, rüütlite ning talupoegade kaitsepühak. Veel on tema kaitse all talusulased, pütsepad, turvisevalmistajad ja sadulsepad. Püha Jürit kutsutakse appi maohammustuste, süüfilise, katku ja leepra puhul.
Hispaanias on kombeks sel päeval kinkida raamatuid. Samal päeval, 1616. aastal, surid Cervantes ja Shakespeare, mistõttu UNESCO kuulutas 23. aprilli Ülemaailmseks Raamatute ja Autoriõiguste Päevaks.
Püha Jüri sümbol on Püha Jüri rist, punane rist valgel taustal.
Eesti rahvakalendris on jüripäev olnud põllutööde alustamise päev. Euroopa rahvaste usundites seondub jüripäev samuti põllutöödega ja mitmete kommetega (tuletegemine jne).
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust.
Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi.
Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.
Legend
Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene, Liibüas, ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsutas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.eelk.ee/~kkaarlike/kuupaev/2304.htm
Jüripäev (23. apr.) on talurahva majanduskalendri suvepoolaasta alguse tähis. Siitpeale arvestati suvetööde algust. Eriti Kagu-Eestis, kus veneõigeusu mõjuliste tavade järgi oli püha Georg (Jüri) karja kaitsjaks, lasti kari esimest korda välja nimelt jüripäeval. Karja juures askeldas kogu pere. Loeti hundisõnu, karjasele tuletati meelde käitumisreeglid, anti kaasa karjavits, mis tuli õhtul jälle koju tuua – siis pidid loomad kogu suve ilusti koju tulema. Mõnel pool keelati karjasel sarve või pasunat puhuda, ka laulmine ja hõikamine polnud soovitav. Vitsa murda ega lõigata ei tohtinud, et loomad end suvel ei vigastaks. Huntide tõrjeks tegid karjased metsas jürituld – nii pidid hundi silmad pimedaks jääma, et ta karja murdma ei näeks tulla.
Kodus ootas karjast kastmine – sahmakas vett kaela – püsib kogu suve virk ja virge, lehmad annavad hästi piima. (Tänapäeval on kastmiskomme saanud teise otstarbe viimase koolipäeva tähistamisel, nn. tutipäeva puhul.) Perenaine ei jätnud päevakangelast meeleheast ilma. Karjane sai keedetud muna ja kakukese või karaski.
Talve jooksul maja ümbrusse kogunenud praht, aga ka jõuluajaks tuppa toodud jõuluõled toodi taimelava peale ja süüdati põlema, et kasvaksid ilusad kapsataimed. Kuigi jõudsid kätte ajad, mil maagiasse enam ei usutud, jäi tuletegemise komme püsima. Siia juurde kuulub mõnus jutuvestmine orgi otsas lihapalade küpsetamisega.
Väljaspool kodu kujunes jürituli külanoorte kokkukutsujaks ja tutvumisõhtuks. Suveks, tööajaga jüripäevast mihklipäevani, tuli peredesse uut tööjõudu – sulaseid ja tüdrukuid, karjapoisse ja -plikasid. Jürituld tehakse ka Jüriöö ülestõusu (1343. a.) mälestuseks, samuti korraldatakse öiseid orienteerumisi, jüriöö jooks toimub tõrvikute või taskulampide valgel.
Majanduskalendri jüripäev on tänaseks isegi Setumaal oma tähtsust kaotamas. Ent vaatamata sellele, et püha Jüri karja ning hobuste hoidjana enam oluline pole, ei jää Värska Jüri kirikus päev pühitsemata ega kirmas pidamata.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rk_tahtpaevad/rk_kevad/rk_jyripaev
Hea näide lauluõppimise võimaluste kohta on jüripäevane naiste kooskäimine Virumaal Raudi külas. Perenaised tulid mitmetest küladest kokku, kaasa võeti ka mõni puust koorekirn või lüpsik. Sellisel kogunemisel oli vanasti maagiline otstarve. Raudi küla naiste eestvedamisel veeretati künkaveerele suur tõrs, selle ümber kõndides klobistati keppidega nagu võid tehes ja loitsiti suveks head piima-, koore- ja võiõnne. Võitegemist matkides lauldi võitegemislaulu. See laulunäide on kirja pandud 1909. a.
Kokko, kokko, koorekene,
võist, jumala viljukene!
Taivast tulgu, sisse mingu,
münta-mänta männa ümber,
kodo lapse kuogi pääle,
karjalapse kaku pääle!
EÜS VI 886 (62) ja 969 (107) < Jõhvi khk., Jõetaguse k. < Lähtepea k. – P. Penna ja A. Sildnik < Ann Pakkas, 58 a. (1909)
Komme vaibus alles pärast Teist maailmasõda. Peale võitegemislaulu lauldi väga palju muid laule. Naiste lauluhuvi olnud nii suur, et lauldi nii tulles kui minnes. Algatajaiks olnud hea laulutundmisega vanemad naised, kellelt noorematel oli palju õppida. Ühte agarat jüripäevapeol käijat meenutati lähedalasuvas Ohakvere külas veel 1937. aastal: “Einsi vanamoor õli vana inimene, jalad vigased, aga jüripääval tuli platsi, kepikene kääs. Jo Raudi mää alt akkas kaikuma jämäda äälega: “Kokko, kokko, koorekene”.”
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rk_tahtpaevad/rk_kevad/rk_lypsikud