Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. “Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?”
Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana 14. märtsil emakeelepäeva tähistama. 11. veebruaril 1999. a võetigi Riigikogus ühel häälel vastu seadus emakeelepäeva tähistamise kohta. Ning alates samast aastast on emakeelepäev ametlik riigipüha.
Sedasi on emakeelepäev ainus riiklik tähtpäev, mis saanud alguse oma rahva püsimise pärast muret tundvast kodanikualgatusest.
Kuigi sel päeval peetakse teaduslikke konverentse ja kõrgkoolide seminare ning kooliõpetajad tuletavad seda päeva lastelegi meelde, on emakeelepäev paraku laiema avalikkuse ees varju jäänud.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.eelk.ee/~kkaarlike/kuupaev/1403.htm