Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pühendatud lindude ja kevade ootamisele.
Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.
Lindude ootamine ja saabumine on maarahvale olnud alati eriliselt tähenduslikud. Kevadekuulutajate saabumine paneb südame kiiremini põksuma ja toob suule rõõmsad tervitussõnad teinekord isegi eakal inimesel.
Ka tänavu on esimesed rändlinnud linnupäevaks juba kohal. Lääne-Eestis on nähtud kuldnokki, hallhaigruid ja laululuiki. Ruhnus õitsevad lumikellukesed. Kuid nagu suur kevad nii ka suurem lindude ränne on alles ees.
Et lindude kodutee oleks kergem, küpsetatakse linnupäeval tsirguvatsku ehk paistekakku ja viiakse anniks õue aiateiba otsa, puuriidale või mujale. Varem vaid Setomaal levinud tava on nüüd kodunenud mujalgi Eestis.
Tänapäeval küpsetatakse linnupäevaks tavaliselt juba saiakesi või linnukujulisi küpsiseid. Tsirguvadsas on tervistav vägi. Seda süüakse ise ja antakse mõnikord kariloomadelegi.
Tsirgupäeval on tehtud mõnesuguseid taigasid, et kanad hakkaksid paremini munele (mulgi ja võro k. looma, seto k. luuma) ja looksid oma munad kodus. Maakeeles tähendab loomine ka munemist. Maarahva vanad loomislaulud omakorda, mida on kaugelt üle saja, kõnelevad kõik linnust ja munadest. Meie hõimurahvastelgi on maailma loond lind, või kui täpne olla, siis maailm on sündind linnu loodud munadest.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-3819/RAHVAKALENDER%3A-T%C3%A4na-on-sirgup%C3%A4ev
Õigeusupüha, neljakümne märtri mälestuspäev, mis oli tuntud üksnes Setumaal.
Rahvakalendris on see tõeline lindude päev. Öeldi, et soojal maal pöörab nelikümmend lindu suu suve poole ja pea päeva (päikese) poole, alustades rändamist meie poole. Neile (või pühakutele) küpsetatakse paistekakud ('vatsk'), millest osa viiakse lindudele puuriidale või kõrgemale kohale, osa süüakse ise, osa antakse karjalaskepäeval ja künnipäeval kündjale, karjusele ja karjale. Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale.
Tsirgupäev on 9. märtsil. Tsirk tähendab lindu. Setu rahvakalendris on see tõeline lindude päev. Vanasti oli tava sel päeval kanu munema õhutada, et nad munapühadeks palju mune muneksid. Neile anti süüa ja „viheldi“ seejuures vitsakese või vööotsaga öeldes :“Loo mune! Loo mune!" või : „40 muna! 40 muna!". Kui sel päeval oli külm ilm, pidi külm veel 40 päeva püsima. Öeldi veel, et tsirgupäeval pööravat soojal maal 40 lindu ninad siiapoole ehk suve poole. Perenaised küpsetasid 40 kakukest, iga linnu jaoks ühe.
TEE PÄTSI, KASTA SAIA
SILITA, SILITA, SILITA
SILITA SEALIHAGA
KASTA KANAMUNAGA
PANE PALJU VÕID PEALE
TEE PÄTSI, KASTA SAIA
PANE AHJU, VÕTA VÄLJA
PANE SUHU AMPSTI!
Saiakakukesed viidi aeda, näiteks aiateiba või väravaposti otsa. Sellega tervitati kevadetoojaid: „Tere, tere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja.“ ning esitati omapoolne soov: „Tsirgukesed ärge puutuge suvel meie vilja, tulge sööge meie vadsakesi!“. Tsirgupäeval oli kombeks linde ka lauluga äratada:
PESALINNUD PÕÕSASTIKKU,
LÕOKESED LAGEDALE,
PÄÄSUKESD PÄEVAPAISTE,
LAULIS LUIGED LAINETESSE,
HANED ALLA ALLIKALE,
HÕISKAS KENA KÜNNILINNU,
ÖÖDE ILUKS HÕISKAMAIE,
VIDEVIKUL VILISTAMA,
ENNE KOITU HÄÄLITSEMA,
Inimeste ja lindude suhetes oli midagi liigutavat nagu heas sõpruses.
Vastutasuks kinkis loodus kauni lauluilu, millest sündisid kauges minevikus ka rahvalaulud.
Rahvaloomingus esinevad paljud linnud – nii lauludes, juttudes kui vanasõnades.
KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE
LAULEMAIL, LUULEMAIE
LOOD MINA VÕTAN LUIGE SUUSTA
VIISI VIIE LINNU SUUSTA
HANE KÄEST SAIN ARMSAD SÕNAD
KUKE KÄEST SAIN KULDSED SÕNAD
LÕO MUL ANDIS LÕÕRILAULU
PÄÄSUKE ANDIS PÄEVALAULU.(Kihnu)
Tsirgupäeval läheneva kevade tulekut kuulutavad ka paigallinnudki. “Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad“ (Saarde). Rasvatihase kevadelaul rõõmustab meid nii linnas kui maal.
SITSIKLEIT, SITSIKLEIT (rasvatihane)
KIITS, KIITS
TIITS,TIITS, TSIRR!
Oodatud rändlindudest võime tsirgupäeval kuulda ka kuldnoka ja lõokese laulu.
KUTKÄTKÄT, KUTKÄTKÄT (kuldnokk)
KÜÜ, KÜÜ
PULLILILL, PULLULILL
PADA-AADU PRIIDU!
SIIRI-LIIRI, SIIRI-LIIRI (lõoke)
SIGA METSA, LAPS KARJA
PÄTS PÕUE, VITS KÄTTE
SIIRI-LIIRI-LII!
Tänapäeval võiks tsirgupäeval pesakaste meisterdada ja ühiselt ülespanna. Seda omapärast kommet kevadisi rändlinde tervitada ja kogu linnurahvast lauluga äratada.
TII-TII-TIHANE
VAA-VAA VARBLANE
LENDAS ÜLE OAAIA
KARGAS ÜLE KAPSAAIA
ÜLE METSA VURR!
Vanasõnad võtavad kokku kevade edenemise järgud:
„LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,
PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA
ÖÖBIK, SEE TOOB ÖÖSOOJA „ (Paistu)
Mida mujal tehakse
Venelased äratasid lauluga linde ja kutsusid neid tagasi koju. Küpsetati linnukujulisi saiu ja visati neid lindude jaoks katusele.
Tänapäeval korraldatakse sel päeval paiguti koolides lindudepäevi, mille käigus pannakse üles pesakaste.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.eelk.ee/~kkaarlike/kuupaev/0903.htm