Eesti tähtpäevad: 02.02 Küünlapäev. Tartu rahu (1920)
Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
(küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka pudrupäev) - 2. veebruar. Küünlapäev on idakirikus ja armeenia kirikus seotud Kristuse esimese templisse viimisega. Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, mille järgi päev ongi oma nime saanud. Läänekirikus on küünlapäev tuntud kui Maarja puhastamise päev 40 päeva pärast Kristuse sündi. Püha tähistamine algas 4. sajandil Bütsantsis ja 7. sajandil Roomas. 11. sajandist hakati altari ees küünlaid pühitsema. See tava levis väga kiiresti ja jäigi päeva tunnuseks. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama, pelgama. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Söödi tanguputru ja sealiha. Küünlapäeval valmistati rasvaküünlaid - uskumuse kohaselt pidid sellel päeval tehtud küünlad heledalt põlema. Veel 19. sajandil sõlmiti sel päeval kõrtsis teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, suviseid hooajatöölisi. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine, mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Punajoogiks võis olla õlu, millele oli värvi juurde lisatud, punaseks värvitud viin, hiljem ka punane vein. Kangakudumine algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani. Ketramine oli rangelt keelatud
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/lingid/kyynlapaev.php
Pudrupäev (02.02.), rahvakalendris ka küünlapäev, on tähtsaim südatalvine püha. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pühaks, Setos aga esimeseks suvepühaks.
Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ja ta jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Katuseräästasse ilmuvad jääpurikad. Vanarahvas ütles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad enda ümbert lume.
Talve süda on nüüd pooleks murtud. Karu keerab teise külje. Inimesel on eelmisel suvel ja sügisel varutud toit poole peal.
Pudrupäev on naiste püha. Naised käivad külas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub paistma päike, annab see tervist just naistele.
Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook. Punased marjadki kõlbavad tervisepunaks. Puna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.
Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks alles keha jõuluõlut või pruuliti koguni uus õlu. Süüakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või -selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.
Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata, kus tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet küündlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnniküla rahvas kokku.
Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev lubab vihmast suve. Tormas on öeldud: Kui küindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.
Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-7020/RAHVAKALENDER%3A-Pudrup%C3%A4eval-juuakse-tervisepuna