Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Täna tähistatakse rahvakalendris nuudipäeva. 111 aastat tagasi sündis Oskar Kask, keda peamiselt tunti noore Pärnu linnapeana ja loodust hindava sotsiaalministrina. 399 aastat tagasi avastas Galileo Galilei Jupiteri kuud. Nendest põnevatest teemadest Bioneer täna kirjutabki.
Rahvakalender tähistab nuudipäeva
Kui suurem osa rahva jaoks lõppesid jõulud 6. jaanuaril ehk kolmekuningapäeval, siis saartel ja rannikul lõppesid jõulud alles 7. jaanuaril ehk nuudipäeval.
Nagu mitme teisegi pühaga rahvakalendris, nii on ka nuudipäevaga tänu kunagisele kalendrireformile kummalised lood. Nuudipäeva võib tähistada nii 7. jaanuaril ja kui ka 13. jaanuaril. Hilisem püha on siiski vaid paari sajandi vanune.
Taani püha kuninga Knudi mõrvapäev on pühana tuntud üle Skandinaavia. Päeva tähistati isegi Saksamaal. Skandinaavia legendi järgi määranud kuningas Knud, et 13. detsembril algavad jõulud lõpevad 13. jaanuaril.
Ega Eestiski 7. jaanuaril tööd veel ei tehtud. Mehed käisid õlgedest nuutidega perest perre ning maitsesid õlut. Naised seevastu korjasid alles koos lastega jõuluehteid kokku.
Sündmused Eestis
7. jaanuaril 1898. aastal sündis Pärnus Oskar Kask, keda peamiselt tuntakse Eesti iseseisvuse eest võitlejana ja noore Pärnu linnapeana. Orkar Kask osales ”Endla” teatrimaja rõdult 1918. aasta 23. veebruaril ette loetud Eesti Iseseisvus Manifesti rahvani toomisel. Ta osales ka 1920. aastal ajalehe Vaba Maa asutamises ning 1924. aastal sai Oskar Kasest kõigest 26-aastasena Pärnu linnapea. Ametis püsis mees 12 aastat.
Pärnu linnapeana aitas Oskar Kask muuta linna kaunimaks, puhtamaks ja suvitajatele meelepärasemaks. Ta oli eestvedajaks Pärnu - Eidapere raudtee ja Pärnu jõgedele ajakohaste sildade ehitamisel.
1936. aastal sai Oskar Kasest sotsiaalminister ja tema eestvedamisel loodi ministeeriumi juurde Suvituskohtade Instituut, Loodushoiu ja Turismi Instituut ning võeti vastu looduskaitset ja turismi reguleerivaid seadusi.
Oskar Kask arreteeriti 1941. aastal ja lasti maha 1942. aastal Venemaal.
Sündmused mujal maailmas
7. jaanuaril 1610. aastal vaatles Galileo Galilei esimest korda Jupiteri nelja kaaslast, mida ta hakati hiljem kutsuma Jupiteri Galileo kuudeks. Praegu kutsutakse Galileo kuusid nimedega Io, Europa, Ganymede ja Callisto.
Jupiteri enda vaatlemises polnud midagi uut, sest taevakeha on tuntud esiajaloolistest aegadest peale. Jupiteri kuude liikumise avastamine oli oluline, sest see aitas hiljem teadlastel mõista, et taevakehade liikumine võib toimuda ka mitte maakesksena. Tegelikult on Jupiteril kuusid rohkem – koguni kuusteist.
Galileo avastused ei olnud kirikule paraku meelt mööda ja meest sunniti oma seisukohtadest loobuma. Galileo jäi koduaresti meenutavasse vangistusse oma elupäevade lõpuni.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3184/7.-jaanuari-olulised-kombed-ja-s%C3%BCndmused
Läänesaarte ning lääne- ja looderanniku üks huvitavamaid laenulisi tähtpäevi on nuudipäev. Kohalike arusaamade järgi on Taani tähtpäevapühaku Knut Lavardi nime tõlgitsetud Knut > nuut, ja õlgedest keeratud nuutide või kantsikutega aeti jõulud majast välja. Põhjarannikul levis komme ka soomlaste kaudu. Öeldi: “Hea Toomas (toomapäev, 21. dets.) toob jõulud, paha Nuut (nuudipäev, 7. jaan.) viib jõulud.”
Perest peresse käisid jalgsi või ka hobusega mehed, koos joodi ankrutest viimased õlled. Siin on selle kohta kirjapanek 1958. aastast.
“Tulid, suured õlgnuudid olid käes, korjasid kõik õllevaadi punnid ära. Panid kotti. Päris punni neile ei antud, anti mõni muu punnitaoline pulk.”
Kui naised olid juba alustanud oma argipäevast ketrustööd, tõmmati vokkidelt nöörid maha, tehti nalja, joodi õlut, tembutati. See oli rohkem noorte meeste ettevõtmine, taadid arutasid mõnigikord kalalemineku või hülgejahi asju, seadsid korda kalapüüseid, soovides vastastikku “head kalapüüki ja head hülgesaaki”. Kui noorem rahvas kõrtsi tantsima läks, ilmus kohale ka vanemat rahvast.
Mõnede meenutuste järgi kuulus nuudipäeva tähistusse rongitants, mida on nimetatud ka Mustjala rongiks või Mustjala pulmarongiks. Kui tantsule tulid ka vanad, olevat mindud kahes rivis – ühed seespool, teised väljaspool.
“Kõik mehed olid siis platsis, kui ühes peres õlu otsa sai, võeti vikk [pulk] vaadilt ära, keerati õlenuudi sisse ja mindi jälle edasi teise peresse. Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees.”
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rk_tahtpaevad/rk_jouluaeg/rk_nuudipaev