Uuendatud 2020-03-12 20:17:05
Nääripäev rahvakalendris
Nääride nimetuse taga peitub kaks alamsaksakeelset sõna "ni jar", mis kokku tähendavad uut aastat. Mitmuslik lõpp lisandus alles ajal, mil "jõulud" ei tohtinud ütelda, puht analoogia põhjal. Sinnamaani ei tuntud nääre ega nääri, vaid ainuüksi nääripäeva. Vanadesse tartukeelsetesse kalendritesse on see trükitud kui "Wastse ajastaiga pääw", s.t. uue aasta päev ehk 1. jaanuar.
Eesti rahvakombestikus on nääripäev hästi tuntud ja peetud. Jõulud on pööripäeva-pühad, mis märgivad aastaringi järjekordset käänakut, sedakorda taas valguse ja päikese võimu kasvamise poole. Nääripäev jõulutsükli ühe komponendina teeb sedasama, aga iseseisvalt midagi veel - nimelt märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. Niisiis, mitte käänakut igavesti korduval ringil, millel pole lõppu ega algust, vaid uue lõigu algust lõpmatult pikal ja sirgel rajal. Siin põimuvad kaks erinevat arusaama asjast: ühe järgi käib ta ringiratast, teise järgi läheb sirgelt. Meie rahvakultuuri kontekstis, eriti mis puutub aasta kui ajaühiku tajumisse, on esimene kujutelm teisest vanem. Võib oletada, et nääripäeva populaarsus on kasvanud eriti viimase poole tuhande aasta jooksul ja vana- aasta õhtu kombestik kui tervik on seega jõuluõhtu omast hilisem.
See avaldub näiteks ennustamises: vana- aasta ennustamisedki tegelevad üksikisikuga palju rohkem kui jõuluõhtused. Üksiku inimese saatus ja õnn on see, mis meile praegu kõige enam korda läheb. Sajandite sügavusse minnes näeme aga teistsugust maailmapilti: selle keskmes ei asu mitte indiviid, vaid kollektiiv, Eesti oludes talupere. Nii on nääriöine individuaalne õnnevalamine ses suhtes päris ilmekas. Üldse võib öelda, et ennustamine omab nääriöö suuremat kaalu kui jõuluööl.
Aastavahetuse tähtsustamine on hiline nähtus ka üle- euroopaliselt. Kuigi keskajalgi loeti aastaid, ei peetud aastanumbrit eriti oluliseks ja alguspäevigi oli osalt suvaline. Kaua aega arvati aastat esimesest jõulupühast, 17. sajani lõpul sai ses suhtes ametliku, s.t. kirikliku tunnustuse 1 jaanuar. See on ka Kristuse ümberlõikamise püha, mis aastavahetusena võitis siiski vist hoopis paganliku Rooma jaanuarikalendrite suure tähtsuse järelmõjul. Läti Henrik alustab 13. sajandil aastat aga hoopis 25. märtsiga, Maarja kuulutamise päevaga. Nüüdseks on 1. jaanuar praktilises elus võitnud ülemaailmselt.
1. jaanuaril on ikka tavatsetud paugutada. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale igasuguseid deemonlikke jõude. 20. sajandil valmistati ise tossupomme ja bengaali tulesid, mida praegu saab kergesti poest osta; hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke.
Allikad: wikipedia, Berta
Sündmused Eestis
1929. aasta 1. jaanuaril hakkas Eestis kehtima meetermõõdustik. Meetermõõdustik sai tegelikult alguse Suur Prantsuse revolutsiooni aegu. Tollal oli käibel umbes 800 mõõtühikut ja rahvas nurises, et mõõtmine on liiga keeruline. Rahvusassamblee oli sunnitud midagi ette võtma ja 1790. aastal tegigi Prantsuse riigitegelane Charles de Talleyrand-Périgord (1754–1838) ettepaneku luua täiesti uus mõõtude süsteem. 1791.aasta veebruaris moodustastati Teaduste Akadeemia komisjon, mis analüüsis kolme varianti – sekundipendlit ja ekvaatori- või meridiaanikaare osa pikkust. Komisjon valis meetri aluseks ühe kümnemiljondiku Põhjapooluselt ekvaatorini ulatuvast Pariisi läbivast veerandmeridiaani pikkusest. Assamblee nõustus teadlaste ettepanekuga ja kinnitas uue pikkusühiku definitsiooni 26. märtsil 1791. Seda päeva võiks lugeda meetermõõdustiku alguseks.
Nii otsustas 1948. aastal toimunud 9. vihtide ja mõõtude peakonverents (CGPM) teha rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude komiteele ülesandeks korraldada uuring teadus-, tehnika- ja hariduskogukondade mõõtmisvajaduste väljaselgitamiseks. Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja on kuut põhiühikut: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (temperatuur) ja kandela (valgustugevus). 1970. aastal lisandus neile ainehulga mõõtühik mool. Tulemuseks oli meetermõõdustiku nüüdisaegne versioon, mis sai 1960. aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI-süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Système international d’unités – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem).
Aastate jooksul on meetri definitsiooni kaks korda muudetud. Nüüd kehtib 1983.aastal vastu võetud definitsioon, mille alusel on meeter teepikkus, mida läbib valgus vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul (valguse kiirus). Meeter on nüüd määratud suhtelise täpsusega kuni 25 triljondikku (±2,510–11).
Suurbritannias peaks üleminek SI-süsteemile lõppema 2009. aastal. USA-s kasutatakse SI-süsteemi tööstuslikult aina enam, aga tavatarbijate seas ei ole see seni erilist edu saavutanud. Lisaks kasutavad mittemeetrilisi mõõtühikute süsteeme veel Myanmar ja Libeeria.
Sündmused maailmas
1. jaanuaril 1864. aastal sündis George Washington Carver (1864-1943), kes oli tuntud bioloog ja leiutaja. Carverit peetakse maailma üheks olulisemaks teadlaseks pähklite ja kartulite vallas. Sündinud mustanahalise orjana, õppis ta põhjaosariikides ja pöördus seejärel lõunasse tagasi, et pühenduda lõunaosariigi talunike elukvaliteedi parandamiseks. Carver töötas välja ligi 300 erinevat pähkli- ja 118 kartulitoodet ning näitas farmeritele, kuidas teha maaparandustöid.
Allikas: https://web.archive.org/web/*/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3022/1.-jaanuari-s%C3%BCndmused-ja-kombed