<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" standalone="yes"?>
<gpx version="1.1" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xmlns="http://www.topografix.com/GPX/1/1" xsi:schemaLocation="http://www.topografix.com/GPX/1/1 http://www.topografix.com/GPX/1/1/gpx.xsd">
<metadata>
<name>Eesti kaitsealused kohad</name>
<desc>Loodud 2026-08-26 12:48:37.</desc>
</metadata>
<wpt lon="24.6517" lat="58.9311"><name>Kabala mõisa karjalaut</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa karjalaut
ID: A.15313
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15313
Kirjeldus: Sisehoovi kolmelt küljelt sulgev liidetud ehitis. Selles olid laudahooned, söödaköögid ja eluruumid töölistele. Hooned on krohvitud paekiviehitused, mida katab ühine viilkatus, elamukorpusel teistest kõrgem. Katusekatendiks oli laast.  Esineb erinevaid  avasid, nelinurksete ja uste kõrval on ühes otsviilus segmentpetik nelinurkse aknaga, teisel otsviilul rombikujuline aken, on ka üks teravkaarne suurem uks.
Ajalugu: Hooned võivad olla püstitatud eriaegadel, enamuses küll 19.s. II p.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.6498" lat="58.9308"><name>Kabala mõisa meierei</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa meierei
ID: A.15312
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15312
Kirjeldus: Meierei on suur paekivihoone millele on hiljem juurde ehitatud puidust ärklikorrus. Kolhoosi ajal oli seal 3 korterit ja ka allkorrusel üks korter. Hoone idaosas on maapealne kelder/sahver sissepääsudega nii hoone seest kui väljast. Meierei jõuallikaks oli püstaurukatel mis hiljem, kolhoosi ajal vahetati välja.
Ajalugu: Ehitatud 19.s. II poolel. 20.sajandi kolmekümnendatel aastatel on hoonele tehtud juurdeehitust: hoone lõunapoolsele küljele on peale ehitatud teine korrus meieri jt tööliste korteriteks, madal korsten on asendatud uue, punastest tellistest kõrge korstnaga. Kabalas on 20 saj. kahekümnendatest aastatest alates tegutsenud piimaühistu. Peale II Maailmasõda tegutses meierei edasi. 1980-tel aastatel kasutas kohalik kolhoos hoonet piima vastuvõtupunktina kuhu toodi piima 6 lüpsifarmist. Osa sisseseadest viidi Rapla Piimakonbinaati, aurukatel viidi majandi teistele aurutarvikutele kasutuseks kahekümnenda sajandi lõpukümnendil.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.6509" lat="58.9308"><name>Kabala mõisa park</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa park
ID: A.15308
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15308
Kirjeldus: Kabala suurest metsapargist, mis hõlmas nii paisjärve kaldaid, kui ümbruskaudseid  metsaalasid, on säilinud vaid  väike (ca 2ha) peahoone lähiümbruse pargiosa. 
Esiväljak on kitsas ja pikk, selle haljastus pärineb  kodanlikust ajas või on veelgi noorem. Esiväljak on piiratud kõrgemate puude ja põõsagruppidega, osaliselt ka kõrvalhoonetega. 
Peahoone tagune pargiosa laskub terrassidena Konuvere jõeni. Esialgse planeeringu järgi rajati maja taha muruplats iluaiaga, mida hobuserauakujuliselt ümbritsesid pärnaalleed. Praeguseks on see pargiosa metsistunud ja pärnaallee enamuses hävinud. Lisaks kodumaistele puuliikidele ilmestavad seda pargiosas ka mitmeid võõrpuuliigid.
Läänest piirab parki kivimüür, millele lisandub pärnaallee. Allee kulgeb ka pargi idapiiril ning Kabala mõisa juurde toova maantee ääres. Kabala-Kuusiku maantee ääres märgistavad parki sissesõitu väravapostid. 
Pargist itta jääb maakivimüüriga piiratud ala, kus oli mõisa puuviljaaed. Kunagi asusid siin lillemaja ning triiphooned, viimases kasvatati näiteks ka ananasse ja viinamarju. Praeguseks on aiamajad ning kasvuhooned hävinud.
Maantee ääres, osaliselt juba kivimüüri kasvanud, sirgub võimas tamm. See on üks maakonna võimsamaid tammesid, mille ümbermõõt on 5,2 m ja kõrgus 24 m 
Peamise pargipuistu moodustavad vaher, jalakas, saar, pärn. Esineb ka hõbepaju, toomingat ja mõningaid introdutsente.
(pargiankeet, 2002)
Ajalugu: Pärast varaklassitsitlikus stiilis härrastemaja valmimist 1774 rajati ka park, sellest ajast on alles osaliselt fragmendid pärnaalleedest. Regulaarstiilis park on rekonstrueeritud vabakujuliseks 19.s. keskel, suuremate ümberehitustööde perioodil.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.6509" lat="58.9304"><name>Kabala mõisa peahoone</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa peahoone
ID: A.15307
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15307
Kirjeldus: Ühekordne, kellerdatud, massiivsete proportsioonidega kivihoone, kaetud seintest pea kaks korda kõrgema kelpkatusega. Räästad kitsalt üleulatuvad, sarikakannad kujundatud. Aknad paiknevad kõikides külgedes ebaühtlaste vahedega. Akna avad pealt ümarkaarsed.  Esifassaadi keskel väike eesruum, kaetud viilkatusega.Hoone läänepoolse sissepääsu ees väike palkon. Hoone keskel on jälgi Eesti ühest ruumikamast mantelkorstnast, mille sisemõõtmed on ligikaudu 4x6 meetrit (praegu kasutusel koridori osana.)
Ajalugu: Esmateated Kabala (Kappel) mõisa kohta pärinevad 1469. aastast.  16.-17. sajandil kuulus mõis von Hastferite ja von Krusensternide suguvõsadele. 1797. aastal omandas mõisa  Kehtna tollane omanik Frommhold von Vietinghoff. Viimaseks baltisakstest mõisahärraks oli Otto v. Lilienfeldt, kes omandas mõisa 1902. a. 1920. aastal toimunud maareformi käigus mõis võõrandati. 
Aastatel 1923-1970 asus Kabala mõisa härrastemajas Kabala kool, praegu tegutseb majas Raikküla Vallavalitsus.
Varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis ilmselt 1774. aastal. Väike eeskoda ning kaaraknad pärinevad 1860test aastate ümberehitusest. 
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.6501" lat="58.9301"><name>Kabala mõisa piirdemüürid</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa piirdemüürid
ID: A.15309
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15309
Kirjeldus: Maantee ääres ja ka pargis on  madal paekivipiire, enamuses kuivladu, sees vähe  maakivi. Mõisa ette viiva tee juures massiivsed krohvimata paekivist väravapostid, pealt kergelt püramiidsed.
Ajalugu: Ehitatud 19.sajandil.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.6453" lat="58.932"><name>Kabala mõisa vesiveski</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa vesiveski
ID: A.15315
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15315
Kirjeldus: Suuremas osas ühekorruseline, möldri eluruumide osas väljaehitatud katusekorrusega krohvitud kivihoone, kaetud viilkatusega. Väljaehitused teisel korrusel ja vintskapid puidust. Liigendatud, koosneb mitmest eri  korpusest(nn. veskikojast ja möldriruumidest), osa juurdeehitusi hilisemad. On säilinud toredad tiheda 20- ja  30- ruudujaotusega aknad. Jahvatusseadmed veskikojas käivitas turbiin. Sisseseade olemas.Töötab villaveskina.
Ajalugu: Ehitatud 19.sajandil.Esimene kirjalik teade veski kohta on aastast 1874 kui mõisa vesiveskis töötas sulane kes elas kohapeal. 1909. aastal tehti suurem ümberehitus mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Peale Otto von Lilenfeldi lahkumist 1919.aastal anti kogu mõisa vara üle Eesti Põllumajandusministeeriumile. Veskis hakkasid töötama rentnikud. 1932.aastal ostis veski koha Otto Timberg ja uus peremees ehitas hoonet suuremaks, veski töötas nii vilja - kui villaveskina.  Sellisena on ta säilinud tänaseni. 1993.aastal hooned tagastati endise omaniku järglastele ja sellest ajast kuulub veski perekond Pettaile.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.6461" lat="58.9318"><name>Kabala mõisa vesiveski tamm</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala mõisa vesiveski tamm
ID: A.15316
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: k
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15316
Kirjeldus: Kahe-sildeline raudbetoonist ehitis, on 18 meetrit pikk ja 2,5 meetrit lai.Palgid kaetud laudisega.Sillal puidust piire. Veetaset reguleerivad puidust ja metallist lüüsid.
Asukoht: Sild asub mõisa villaveski vahetus läheduses moodustades ühtse kompleksi.
Ajalugu: Ehitatud 19.sajandil, rekonstrueeritud 20.sajandil. Oli kasutusel hobuveokite ja jalakäijate sillana. Viimane remont oli 1987-aastal kui rüsijää silla lõhkus.Vesiväravad tõsteti vajadusel ülesse käsimehhanismiga.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.64972" lat="58.93028"><name>Kabala tamm</name><desc><![CDATA[Nimi: Kabala tamm
ID: K.KLO4000409
Liigitus: Loodus: puu ja puudegrupid
URL: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?mount=view&reg_kood=KLO4000409
Kirjeldus: Mõõtmed: Heas seisus, pikse jälg, saetud oksi. Läbimõõt ca. 20 m.
Ü= 479 cm (1,3), H= 21 m. (mai 97, P. Lahe andmed, Eesti põlispuud).

Asukoht: Tamme külas, Kabala mõisa väravas.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7104" lat="58.9149"><name>Linnus</name><desc><![CDATA[Nimi: Linnus
ID: A.12142
Vana ID: 2712
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12142
Kirjeldus: Linnus kujutab endast tasasel maal asuvat ovaalset ala mille pikitelg kulgeb ida-lääne suunas pikkusega ca 70 meetrit ja laiusega kuni 50 m, Ümber ala on kividest ja mullast vall kõrgusega poolest meetrist meetrini.Valli laius on erinev 7 m kuni 9 meetrini. Üle linnuse lõuna osa kulgeb vana tee, sealt on vall lõhutud. Lõunapoolsel küljel kasvab suuri kuuski, vall on võsastunud ja juurde on veetud kive. Linnuse vanus on dateeritud 1aastatuhande II poolest kuni II aastatuhande algusesse.
Passi lk 4 skeemil III on asukoht märgitud ekslikult tegelikust vahetult lõuna pool. A. Kraut 15.11.2009.
Asukoht: Mälestis asub Raikküla vallas Lipa külas Kalmu, Ranga ja Jürka kinnistul. 
Passi lk 4 skeemil III on asukoht märgitud ekslikult, tegelik asukoht vahetult põhja pool. A.Kraut 15.11.2009.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7119" lat="58.9058"><name>Raikküla ministeeriumikooli hoone</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla ministeeriumikooli hoone
ID: A.8394
Liigitus: Ajalugu: ajaloomälestis
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8394
Kirjeldus: Kahekorruseline täiskelpkatusega paekivihoone. (Raikküla lade). Katusel plekk. Otstes sissekäigud kahepoolsete ustega, uksed uued. Fassaadil sissekäik, sambad laotud silikaatkividest, sissekäigu kohal olnud viilkatus, praegune lame. Viis korstent, kaks neist uut silikaatkividest.
Ajalugu: Raikküla kool  on oma piirkonnas pidevharidust andnud alates 1849. aastast. Praeguses majas asub kool alates 1909.aastast ja alates 1998/99 õppeaastast ka üks liitrühm kahe- kuni seitsmeaastastele lastele.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7569" lat="58.9356"><name>Raikküla mõisa ait-kuivati</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa ait-kuivati
ID: A.15302
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 498
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15302
Kirjeldus: Pikk, ühekordne, kaaristuga ulualusega krohvitud paekivihoone, kaetud kelpkatusega. Esifassaad keskelt kolmnurkfrontooniga. Sokkelkorruse osas võlvitud. selle ulualuseni kulgeb pandusena kavandatud ülessõidutee. Aida parempoolsele otsale on 19.s. lõpul lisatud kuivati.
Ajalugu: Ehit. 19.s. I v.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7572" lat="58.9343"><name>Raikküla mõisa jääkelder</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa jääkelder
ID: A.15305
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 498
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15305
Kirjeldus: Raikküla mõisa jääkelder on tüüpiline jääkelder, kus keldrisse minnes on esiteks eesruum, selle taga keskel asub ümara lõpmikuga jääruum ja eesruumist kahele poole hargneb jääruumi kaarena ümbritsev hoidiste koridor. Seinad ja võlvid on paekivist, lamedat katust katab eterniit. Hoonet kasutavad kohalikud elanikud juurvilja hoidmiseks. Hoone kohta on meie arhiivis põhiplaan.
Ajalugu: Ehit. 19.s.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7546" lat="58.9349"><name>Raikküla mõisa küün-tõllakuur</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa küün-tõllakuur
ID: A.15304
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 498
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15304
Kirjeldus: Pikk ühekordne krohvitud paekivihoone, viilkatusega, katteks eterniit. Läänepoolses otsas kus mõisa ajal oli tõllakuur on säilinud sama maht, sissepääsuks tõllakuuri on säilinud on kolm suurt kahepoolset ust. Küüni osa ümber ehitatud elamuks.
Asukoht: Piirkonna arhitektuurselt huvipakkuv ja terviklik klassitsistlik mõisaansambel.
Tall-tõllakuur asub peahoonele orienteeritud allee ääres peale sepikoda, majandushoonete alas.
Ajalugu: Ehit. 19.s. I v. samaaegselt teiste kõrvalhoonetega.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7575" lat="58.9352"><name>Raikküla mõisa park ja allee</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa park ja allee
ID: A.15300
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 497
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15300
Kirjeldus: Park (3,7 ha)on sümmeetrilise ülesehitusega, kus peahoone asub pargi keskel risti pargi keskteljega.
Park rajati algselt neljaosalisena - esiväljak, peahoone tagune pargiala, ehisaed koos kiviktaimlaga ning mõisasüdamest eemale jääv parkmets. 
Ringteega piiratud regulaarset esiväljakut ilmestavad väljaku külgedel sirguvad püramiidjad elupuud. Esiväljaku lõunapoolsele küljele koondatud kõrvalhoonete ansamblit eraldab väljakust kitsas üksikpuude ja põõsareaga haljastusala.
Kiviktaimlas asub Keyserlingide perekonnale püstitatud mälestuskivi. 
Peahoone taha jääb avar tagaväljak, millele järgneb vabakujuline puistu. Tagaväljak on piiratud poolkaarja tiheda pärnareaga, mida poolitab peahoone tagafassaadilt kulgev vahtra puiestee. Vahtraridu on hiljuti ka täiendatud noorte puudega. Vahtraallee jätkuks on parki ääristav ringtee, mida palistavad pärnad, jalakad, saared, kased. Peahoone taguse pargiosa piiriks on kohati lagunenud ja põõsastesse kasvanud kivitara. Mõisasüdamest eemale (1,5 km) rajati looduslikust puistust kujundatud parkmets koos Keyserlingide perekonnakalmistuga. Rapla-Järvakandi maanteelt suundub mõisasüdamesse pikk vahtra-pärna-kase allee. Möödunud aegadel oli sellel ka topeltrida. (pargiankeet, 2002)
Ajalugu: Raikküla mõisaparki hakati rajama 19. sajandi alguses, mil mõisavalitsejaks oli von Staalid. 1881. aastal rajas Keyserling Raikküla mõisa parki esimese Eesti kiviktaimla.
Säilinud ka mõisasüdame kaart 1878. aastast.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.758" lat="58.9351"><name>Raikküla mõisa peahoone</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa peahoone
ID: A.15299
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 497
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15299
Kirjeldus: Klassitsistliku ehituskunsti paremikku kuuluv, kõrge sokliga ühekorruseline täiskelpkatusega paekivihoone. Peafassaadi keskosa rõhutab imposantne sammasportikus kuue ioonia sambaga ja rikkaliku stukkdekooriga (munavööt, rosetid, pärlnööriga ääristatud rosetikassetid jm.) Tagafassaadi eenduv keskrisaliit, mida kroonib palmettfriisiga kaunistatud kolmnurkfrontoon, avardab saali. Selle ees neobarokne betoonbalustraad. Põhiplaanis domineeris keskne ballisaal rikkaliku stukkdekooriga (uste kohal raskepärased pealmikud, akantuskonsoolid, maalitud suprapordid, lael lai stukkfriis, rosetid jm.) Saal ja ovaalsalong selle N-küljel kahe paari joonia sammastega, rikkalikult kujundatud laekarniisiga ning valgest marmorist nikerdatud kauni kaminaga. (EA) 
Ajalugu: Raikküla mõisa kohta pärineb esimene kirjalik teade 1469. aastast. 1784. aastal läks Raikküla  K. F. von Staalile. 1823. aastal ostis mõisa Vene rahandusminister krahv Kankrin, kes pärandas mõisa oma tütrele ja tema abikaasale, Kuramaalt pärit kuulusale loodusteadlasele, haridus- ja poliitikategelasele A. von Keyserlingile.  Viimane omanik oli Alexander Keyserlingi pojapoeg filosoof Hermann Keyserling, kellele mõis kuulus kuni 1919. aasta maareformini. 
Vana peahoone ehitati ümber peale 1804 a., kuid hävis tulekahjus 1817, taastati 1819-20. ehit. meister Oebergi juhatusel. Praegune ehitis pärineb 19.s. I v.  Suuremad ümberehitused ka 1887.a., mil puittrepp asendati paekivist terrassiga.  1920.a. mõisa võõrandamise järgselt paigutati  sinna lastekodu. 1958 alates eriinternaatkool. 1960 toimus suur tulekahju, sellest ajast hooletuses.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7523" lat="58.9349"><name>Raikküla mõisa sepikoda</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa sepikoda
ID: A.15306
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 498
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15306
Kirjeldus: Väike krohvitud maakivi + paekiviehitis. Piibersaba + S-kivi katus. Kasutatakse elamuna. Sees sepaääs.
Ajalugu: Ehit. 19.s.
]]></desc></wpt>
<wpt lon="24.7567" lat="58.9345"><name>Raikküla mõisa valitsejamaja</name><desc><![CDATA[Nimi: Raikküla mõisa valitsejamaja
ID: A.15301
Liigitus: Ajalugu: ehitismälestis
Vana ID: 498
URL: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15301
Kirjeldus: 
Pikk, ühekordne kelpkatusega krohvitud paekivihoone. Esifassaad rõhutatud kolmnurkfrontoonina. Kitsalt üleulatuvad räästakarniisid. Vintskapid ja suured aknad hilisemad ning ümberehitatud.
Asukoht: Valitsejamaja asub ringtee ääres paremal küljel moodustades vastas asuva ait-kuivati ja peahoonega keskel ilusa ansambli osa.
Ajalugu: Ehit. 19.s. I v.
]]></desc></wpt>
</gpx>