╨╧рб▒с > ■ ■ ▄еh Wр e ┴, ( j ( j j( j( j( j( j( ─( ─( ─( ─( ─( ─( ╬( ─( р+ 1 ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( g) ╫) ╫) ╫) C * ╘ ю* ╘ ┬+ , X i, X р+ j( ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( р+ ▐( j( j( ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( ▐( j( ▐( j( ▐( g) а1╗М▄╜~( Ш( , j( j( j( j( ▐( g) ▐( Й ▐( EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK Kristina Tsumakov, HAA 31 Euroopa Nїukogu kohtumine Luxembourg`is 12. ja 13. detsembril 1997. aastal oli ajalooliselt tфhtis nii Euroopa Liidule kui ka kogu Euroopale. Laienemisprotsess pewaks tegema lїpu minevikus eksisteerinud Euroopa lїhestatusele. Euroopa Liidu laienemisdokumendis on Ўeldud, et Euroopa integratsioonimudeli laienemine №le kogu kontinenedi on tagatiseks edaspidisele jїukusele ja heaolule. (1) Eesti tuleviku kujundamisele on Euroopa Liidu otsusel pЎЎrdeline kaal. Luxembourg`is otsustas Euroopa Nїukogu, et 1998. aasta kevadel kutsutakse kokku kahepoolsed valitsustevahelised konverentsid, et alustada lфbirффkimisi kuue riigiga, sh Eesti №hinemise tingimuste №le Euroopa Liiduga ja selle №le, mis jфreldub lepingu mehhanismist. (2) Et selgemini mїista, kui suur on sellise otsuse tфhtsus, siis tuleks meenutada Eesti lфhiajalugu. Eesti iseseisvuse taastamine1991. aastal sai vїimalikuks NSVL nїrkuse tїttu. Euroopasse jїudmiseks pidi Eesti aga tїestama, et ta on tїepoolest riik. Peamiseks eesmфrgiks oli poliitilise, majandusliku ja kultuurilise vastukaalu loomine geograafilisele mффratlusele olla Venemaa naaber. Peamine probleem oli julgeolek. Julgeoleku mitte sїjaline, vaid poliitiline kindlustamine sai Eesti riigi imperatiiviks. Oli vaja lahendada olukord, kus ebastabiilsesse piirkonda ei investeerita, kuid kus investeeringud tagavad stabiilsuse. Eesti eesmфrk selles suunas oli Euroopa Liit ja on praeguseni. Liitumisel Euroopa Liit kaoksid tollid. Eesti oleks tollivabatsoon ning vфliskaubandus ja investeeringud siin seetїttu suureneksid. Investorile on oluline tema vara ning ta teeb kїik, et tagada julgeolek oma investeeringutele. Varade kindlus eeldab aga julgeolekut kogu riigis, mistїttu vїib Ўelda, et vфlisinvesteeringud on Eestile julgeolekugarantiiks. Raskeim probleem oli Eesti riikliku julgeoleku ( hard security) tagamine. Eestis viibisid vїїrvфed ning фsja iseseisvunud ja veel vaese riigina polnud Eestil otstarbekas teha suuri kulutusi relvastusele. Skandinaaviamaade valmisoleku puudumine tagada Eestile ja kogu Baltikumile julgeolek, pani Eesti taas pЎЎrama pilgu Euroopa Liidu poole. Euroopa Liit on k№ll NATO kїrval Euroopa poliitikas teiseks vїtmeinstitutsiooniks, kuid vфlis- ja kaitsepoliitikat teostab ta №hiselt Lффne-Euroopa Liiduga (WEU), mis on Euroopa Liidu Уsїjaline kфsiФ. Euroopa Liit vїtab julgeolekupoliitilistes k№simustes vastu otsuseid, kuid nende tфideviimine sїltub eelkїige NATOst ja WEUst. (3) !997.aasta lїpus pakkus Venemaa Balti riikidele Уlaiemat koostЎЎdФ koos detailse plaaniga majandussuhete ja kodanikkonna vallas. See plaan aga ei їnnestunud, sest selgus, et selle ettepanekuga kaasnevad kahepoolsed julgeolekugarantiid, mis olid Balti riikidele tфiesti vastuvїetamatud. Samuti on meil veel liiatigi hфsti meeles 1993.aastal sїlmitud Molotov-Ribbentropi pakt, mille tagajфrjeks oli NSV Liidu okupatsioon Baltikumis. Kui rффkida kahepoolsetest julgeolekugarantiidest, siis teatavasti pole see just kїige meeldivam ettepanek. Kahepoolsed julgeolekugarantiid ei vasta tфnapфeva Euroopa vфljakutsetele. K№lma sїja jфrgse NATO peamiseks printsiibiks on Euroopa julgeoleku jagamatus - olukorra Euroopas mффravad mitmepoolsed julgeolekustruktuurid. Samalaadse plaaniga, mis oli esitatud Balti riikidele, esines Venemaa ka kahe neutraalse Pїhjala riigi - Soome ja Rootsi - ees. Kїik viis riiki - Rootsi, Soome ja kolm Balti riiki - l№kkasid Venemaa ettepaneku №ksmeelselt tagasi. Sarnaselt Balti riikidega omab ka Soome Venemaaga №hist piiri, kuid Euroopa Liidu liikmena nфevad soomlased Euroopa Liidu pakutavas №histurus, №hises rahas ja osalises loobumises suverффnsusestjulgeolekuvormi, mida vїib nimetada piiratud julgeolek (soft security). See julgeolekuvorm ei kaitse otseselt sїjalise r№nnaku est, kuid pakub vїimalust teatud sorti majanduspoliitiliste garantiide saamiseks. Venemaa seaks Soome ahistamise korral lЎЎgi alla oma suhted nii Euroopa Liidu kui NATOga. Sarnane garantii toimiks ka Eesti №hinemisel Euroopa Liiduga. (4) 1993. aastal vїeti Kopenhaagenis vastu pїhimїtteline otsus Euroopa Liidu laienemisest, samas formuleeriti ka sinna pффsemise pїhimїttelised kriteeriumid. Eesti lфhenemine Euroopa Liidule algas aga vahetult peale iseseisvumist. Diplomaatilised suhted seati sisse 27.08.1991. OSCE tфisїiguslik liige sai Eestist 10.09. 1991.aastal. Sama aasta detsembris liitus Eesti Pїhja - Atlandi KoostЎЎ Nїukogu tЎЎga. !992.aasta oktoobris toimunud NATO seminaril teatas Eesti ametlikult, et nфeb oma julgeolekut kogu Euroopa julgeoleku kontekstis. 30.11.1993 omandas Eesti WEU vaatleja staatuse ja vїeti mais 1994 WEU assotsiatsiooni liikmeks. 1995. aasta detsembris sai Eestist esimese postkommunistliku riigina ilma №leminekuperioodita Euroopa Liidu assotsieerunud liige. Viimane poliitiline s№ndmus samas reas oleks, et 1998. aasta algul jїustus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline assotsieerumisleping. (5) Euroopa Liitu kuulumisel ning sealsest julgeolekustruktuurist osasaamisel on oluline seegi, kas ja kuivїrd tahavad Balti riigid omavahel julgeolekualast koostЎЎd teha. Vфlja on pakutud ka idee luua Balti julgeolekus№steem, mis oleks vфljaspool NATOt seisev nфhtus. Selline lфhenemine Baltimaade julgeolekule on aga vale. Nii Eesti, Lфti, kui Leedu julgeolek saavad olla seotud №ksnes Euroopa Liidu vїi NATOga.(6) Eesti sotsiaalteadlaste poolt peetakse tїenфoliseks ka vїimalust, et Lффnemere regioon on vormiliselt k№ll Euroopa Liidu osa, kuid jфetud suhteliselt omaette. Umbes aasta-kaks tagasi prognoosisid Eesti tuleviku-uurijad tїenфoliseks sellist vїimalust, et УkoostЎЎ Lффnemere regioonis jфtkub ja s№veneb, kuid Lффs nфeb Eestis ja Baltikumis eeskфtt idavastast rindejoontФ. Nii see on paljuski lфinud Euroopa Liidu laienemise kaudu. Euroopa nihutab oma piire itta. Kaotada pole midagi. ▄ldise veendumuse kohaselt Euroopa Liidu liikme staatus ei halvenda Eesti suhteid kellegagi. Eesti №hinemine Euroopa Liiduga nihutab viimase piiri k№ll ida poole, kuid samas avab Eestile hoopis paremad positsioonid tїeliseks partnerluseks naabriga ja samal ajal loob Venemaale uued vїimalused koostЎЎks Euroopaga. (7) Euroopa Liitu kuulumise peamine tulemus praktilise turvalisuse suurenemise kїrval on see, et selle kaudu kujundatakse pїhimїtteliselt teiselaadne integratsiooni standard ja koos sellega ka uus alusmudel suhete kujunemiseks Venemaaga. Kuna NATOsse on Venemaa vastuseisu tїttu astuda peaaegu vїimatu, siis on oht, et Euroopa Liidu julgeolekupoliitilist rolli vїidakse hakata №le hindama. Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mїningaid julgeolekugarantiisi Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Viited: 1. Eesti sai Euroopa Liidu kandidaatriigiks. - Luup, nr.26, 1997, 22. dets., lk.39-40 2. Samas Austria nihkub taas Euroopa Keskmesse.- Luup, nr.26, 1997, 22.dets., lk 40-42 Pїhjala riikide julgeolek ja Venemaa.- Luup, nr. 26, 1997, 22.dets., lk 44 Euroopa Liit ja Eesti julgeolek.- http://gaia.gi.ee/iiss/euro/eell/sissej.htm Vaid NATO ja Euroopa Liit tagavad stabiilsuse Euroopas.- Luup, nr.14, 1997, 7.juuli, lk 34-35 Euroopa Liit ja Eesti julgeolek.- http://gaia.gi.ee/iiss/euro/eell/sissej.htm Ь┬Э┬дЕ.е┬Aж з ийк л ] m д ┤ С ¤·¤·¤ў¤ї u UБc VБc c ! ; < ┬ ├ z { - . ╧ ╨ █ ▄ \ ^ t Б ╧ h ╞ ¤ H¤ H· H· H· H· H· H· H· H· H° · H· HH· H· H· H· H· H· Hї H8· H· H · H · H · H· H· H╙ H▒ H▒ H▒ H▒ H ! х■4 8 . ! х■4 8 . ( ¤ H K @ё Normal a " A@Є б " Default Paragraph Font . С Р б J Л С Й Majandusteaduskond'A:\EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK.docMajandusteaduskond8C:\WINDOWS\Personal\EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK.doc @ Epson LQ-570+ ESC/P 2 \\L22612\epson ESCP2MS Epson LQ-570+ ESC/P 2 Epson LQ-570+ ESC/P 2 Ф @ f ■ ┤ ┤ @ MSUDEpson LQ-570+ ESC/P 2 А d Epson LQ-570+ ESC/P 2 Ф @ f ■ ┤ ┤ @ MSUDEpson LQ-570+ ESC/P 2 А d А 1 Р Times New Roman Р Symbol &Р Arial " 1Й ╨ h ╬K)f╬K)f├K)f ' Г1 ! X EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK MajandusteaduskondMajandusteaduskond и h H д1 й ─ р. к c ─. л с Ф l/ м ┘ ╚ 4/ М0 н O / P/ о ┐ 4/ п b Ф ░ x ф д/ ▒ 4 И/ ▓ ° | │ ■ ¤ ■ # ■ ■ R o o t E n t r y └ F А∙!г▄╜рмБыC╛ └ W o r d D o c u m e n t @ ╥b l╥b % 4╥b ╥b l╥b ╓b ┴, C o m p O b j ═╘b Р╙b · P═╘b Р╥b Р╥b ═╘b zPР╥b ═╘b j ( S u m m a r y I n f o r m a t i o n s\Common Files\Microsoft( \WRDSTR32.CNV Ё ■ ■ ■ ■ └ F Microsoft Word Document MSWordDoc Word.Document.6 Ї9▓q ╨╧рб▒с ■ рЕЯЄ∙OhлС +'│┘0 └ Ш а ╠ ╪ Ї < H p | И Ф а и ░ ╕ ф ! EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK oc Majandusteaduskond Normal.dot Majandusteaduskond 2 9 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ■ ╒═╒Ь.УЧ +,∙о0 ╪ H P t | Д М Ф Ь ф Tallinna Tehnika№likool 1 ! EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK
CHICAGO,15JUN98- Juanita Jordan (R), wife of Chicago Bulls guard Michael Jordan (L), smokes a victory cigar as the team arrives home in Chicago, early June 15. The Bulls defeated the Utah Jazz on June 14 for the NBA championship. Jordan's jacket is decorated with references to the Bulls six championships in the 90's. sue/Photo by SMicrosoft Word for Windows 95 @ @ ъZя▄╜@ ь╛x▄╜@ ь╛x▄╜ ' ╨╧рб▒с ■ ╒═╒Ь.УЧ +,∙о0 ╪ H P t | Д М Ф Ь ф Tallinna Tehnika№likool 1 ! EUROOPA LIIT JA EESTI JULGEOLEK ╨╧рб▒с > ■