LÜHENDID JA MÕISTED - = enne meie aega; enne Kristust ~ = umbes aastail N = põhi E = ida S = lõuna W = lääs Alam-Saksa = N Saksa(maa) (Vana-)Liivimaa = praegune Läti ja Eesti liitikum = kiviaeg (meso- = keskmine, neo- = hiline) PERIOODID -9000 ... -4200 mesoliitikum; koer on ainuke koduloom; ajastu lõpul muutub asustus paikseks -4200 ... -1800 neoliitikum; ajastu lõpul laieneb asustus veekogudest eemale -1800 ... -1000 vanem pronksiaeg; ringlev alepõllundus -1000 ... -500 noorem pronksiaeg; N ja W Eesti: püsipõllud, üksiktalud. Kaubandus- ja käsitööasulad, milles tugev S Skandinaavia kultuurimõju (laensõnad, kivikirstkalmed). -500 ... 50 eelrooma rauaaeg; tarand- (4nurksed) ja kangurkalmed (kivikuhjad 5-15 m läbimõõduga) 50 ... 450 rooma rauaaeg; korrapärased tarandkalmed (ühishauad), nüüd ka sisemaal. Põletusmatused. Lõunapoolse Baltikumi mõjud. 450 ... 600 rahvasterännuaeg; hauatüübid mitmekesised, uus Skandinaavia mõju. Ehitatakse linnuseid. E Eestis liivast pikkkääpad. Vette ohverdatud relvad, tõõriistad, ehted. 600 ... 800 eelviikingiaeg; rahvaarvu langus. Laialdane linnuste ehitus, mis kohati kujunevad võimu-, kaubandus- ja käsitöökeskusteks. Skandinaavlaste retked itta. 800 ... 1050 viikingiaeg; Araabia hõberahad läbi Skandinaavia. Hõbeehted muutuvad tavaliseks. Surnute põletamata mahamatmine. Jõukad mehed maetakse relvade ja tööriistadega. 1050 ... 1200 hilisrauaaeg; vanade linnuste ja nende juures olevate asulate hülgamine, uute ja võimsamate linnuste ehitus. Uued talud ja külad. Rahvaarvu ja põllupinna tõus. Uued põlluriistad, talirukis. Rikkalikud matusepanused. Saaremaal ja E Eestis sooraua ulatuslik tootmine. Rannarahvas käib Läänemerel kauba- ja röövretkedel. Asustus ja kultuur kujuneb välja ja ei muutu oluliselt kuni 1900 a-ni. 1200 ... 1558 keskaeg; W Euroopa mõistes hiliskeskaeg. Katolik kirik ja võõrvallutajaist feodaalid. (Enne seda Eesti kõrvaline, idaveeteeks oli Daugava, Taani ja Rootsi oli alles koondumas kuningriigiks, sakslased sõdisid lääneslaavlastega.) Saksa Iisraelis lüüasaanud ja paavstiga tülis ristisõdijad suunatakse Lätit-Eestit vallutama. Võõrvallutuse edendamiseks aetakse kohalikke hõime omavahel tülli. Peale vallutust piiskopid on maata ja kolivad tihti. 13. saj alguse kirikukihelkonnad langevad kokku muinaskihelkondadega. Võõrvõim piirdus esialgu ilmselt maksudega (ntx kirikukümnis) ja kohtusõltuvusega. (Alam-)saksa ja taani soost vasallid elasid algul peamiselt kujunevates linnades ja linnustes. 13. saj. saarlased ei olnud vallutatud, vaid lepingus vallutajaiga. Sakslaste vallutet maale algab ordulinnuste ehitus, lisaks kohalikele peavad need eemale hoidma venelasi, leedukaid ja naisi. Kohalik Liivi ordu meister tegutses vaid ordu kõrgmeistri volitusel, piiskopkondade ja kuningriikide alla jäänud Eesti aladest erinevalt on valitsus Saksa aladel kollegiaalne. Erinevalt sakslaste vallutet Preisimaast ei saabu siinseile Saksa aladele saksa talupoegi kohaliku kliima ja olude tõttu ning maa ei saksastu. 13. saj. lõpul hakkavad võõrvalitsejate (eriti Saare-Lääne piiskopi) soosimisel N ja W Eesti asustamata randadele ja saartele asuma rannarootslased Rootsist ja Soomest. Nad olid ristiusustatud ja rõõvisid seetõttu pisut vähem merd kui eestlased, seega olid kuulekamad. Rannarootslased pagevad paatidega 1943 a.l pealetungivate punavägede eest Rootsi. Läbi linnade kauplemine Venemaa ja Euroopaga, võimurid segavad end aegajalt linnade siseasjadesse, endised omanikud üritavad end oma endiste valduste valitsemisse segada. Linnu valitsevad bürgermeistritest ja raehärradest koosnev raad, mille liikmed pärinesid linna kaupmeeskonna ladvikust. Tallinnas Toompeal ja Tartus piiskopilinnuses kehtis hoopis kohalik maaõigus. 14. saj. jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad, mis olid rae kontrolli all. Liivima linnade Mustpeade vennaskonda pole mujal Euroopas. Kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, nagu Euroopaski. 15. saj.ks maarahva paganlikud kombed põimund katoliiklusega. 14. saj. võimude kemplused asenduvad 15. saj.l Liivimaa konsolideerumise ja seisuste kujunemisega. Talupojad sunnismaistatakse, saj. lõpus neid juba müüakse. Linnad ei taha põgenenud talupoegi tööjõupuuduse tõttu välja anda. Naabruses ühineb Venemaa: 1478 vallutab Moskva vürstiriik Novgorodi feodaalvabariigi, 1480 vabanetakse mongoli ülemvõimust, 1510 vallutab Moskva Pihkva vürstiriigi. Esimesed venelaste konfliktid Liivimaaga. Liivimaal toetati algul muu hulgas vabatalupoegade seisuse tekkimist, osalt selleks, et kasutada seda sõjapidamises. 1507. aastal keelati siiski talupoegadel relvade kandmine. Peale luterlikke pildirüüsteid 1520dail hakatakse Riias ja Tallinnas kloostreid likvideerima. Rüüstajaiks lihtrahvas ja noored kaupmehed, ntx Mustpead, põhjused tihti mitteusulised. Teised Liivimaa kloostrid tegutsevad Liivi sõjani. 1558 ... 1710 Rootsi aeg; Viidates Kiievi-Vene vürstide sõjaretkedele Eesti alale 11. sajandil, mille käigus olevat Kagu-Eesti langenud Venemaast sõltuvusse, esitas Moskva 16.saj. keskpaigast Liivimaa territooriumile pretensioone kui „esiisade pärandusele”. Kasvava Vene ohu olukorras otsis Liivimaa, apelleerides maa alluvusele Saksa-Rooma riigile, toetust keiser Karl 5.lt, samuti Hansa Liidult (viimane ei taha konkurentsi tõttu Liivimaa linnadega aidata). Keiser on paraku seotud sõdadega Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal. Järgnenud Venemaa Liivimaa vallutused häirisid Poolat, Rootsit ja Taanit, kes sekkusid ordu ja piiskoppide vahendusel Liivimaa sündmustesse ja haaravad osa Eestist. See seis ei kesta kaua. 16. sajandi viimasel kahel aastakümnel sunniti Venemaa (Vene-Poola rahuleping 1582, Vene-Rootsi rahulepingud 1583, 1595) loobuma kõigist vallutustest Liivimaal ja leppima sõjaeelsete piiridega. Liivi sõja lõpuks on Venemaa, Poola ja Taani Rootsi poolt Eestist väljaaetud. Sõdade põhitandriks olnud Lõuna-Eestis oli 17. sajandi alguses hävinud enamik elanikkonnast, talud olid tühjad, mõisad hävinud ja linnad alla käinud. 1558–1582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi. SÜNDMUSED ~ -9500 Eesti vabaneb mandrijääst ~ -9000 inimesed saabuvad Eesti siseveekogude äärde. Jaht ja korilus. ~ -7100 hülgeküttide elupaigad rannikul ~ -5800 hülgeküttide elupaigad saartel ~ -5500 hakatakse valmistama savinõusid ~ -4200 hakatakse kasvatama teravilja (nisu, oder) ~ -2900 hakatakse kasvatama karja (siga, veis, lammas, kits) 1030 venelaste katse kinnitada kanda Tartus (Юрьев), aastaks 1177 on venelased siiski välja aetud ~ 1170 üritab paavst saata Eesti misjonipiiskopi; osa võitlusest katoliku- ja õigeusu vahel N Euroopas 1187 rüüstavad Saaremaa ja Kuramaa (W Läti) mererõõvlid tollase Rootsi pealinna Sigtuna, mis hääbub 1205 Dünamünde (Daugavgriva, Усть-Двинск, Riias Daugava suudme vasakkaldal) tsistertslaste kloostri rajamine, tähtis diplomaatia- ja misjonikeskus 1206 taanlaste luhtunud katse kinnitada kanda Saaremaal 1208 saksa ristisõdijad rüüstavad Otepää linnuse, muistse vabadusvõitluse algus ~ 1210 ... ~ 1220 eestlaste pealiskaudne ristiusustamine 1219 võidavad taanlased Lindanise (Tallinna) lahingu ja vallutavad N Eesti 1220 rootslaste luhtunud katse kinnitada kanda Läänemaal (Lihulas), Rootsi hoiab Eestist eemale keskaja lõpuni 1224 saksa ristisõdijad vallutavad S Eesti 1227 saksa ristisõdijad vallutavad Saaremaa, vallutet alad jaotatakse Saksa Ordu Liivimaa haru ning Tartu ja Saare-Lääne piiskoppide vahel ~ 1230 Tallinna ja Riia dominiiklaste mittepüsimajäänud kloostrid, kohalolek siiski säilib, kohaliku keele oskus ja vaesus muudab nad kohalike seas popiks 1242 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) N Eesti kohta. Nimekujude põhjal on arvatud, et veel 13. sajandil pidi vähemalt 4% N Eesti vasallidest olema eestlased 1248 LINNAÕIGUS (Lübeck, kehtib osaliselt 1940ni): Tallinn 1262 LINNAÕIGUS (Riia, esmamainimine): Tartu 1279 LINNAÕIGUS (Lübeck, 17. saj.st): Haapsalu ~ 1300 võõrvallutajad hakkavad (maa)mõisatesse kolima, enne seda on hirm vallutatute ees liig suur 1302 LINNAÕIGUS (Lübeck): Rakvere 1343 Jüriöö ülestõus. Eestlased paluvad abi Turu rootslastelt (nende laevastik jõuab Tallinna hilinenult), taanlased Saksa Ordult. Eestlased tapavad taanlasi, sakslasi ja munki. Ordu võidab eestlasi. Talurahva seisund hakkab halvenema. 1345 LINNAÕIGUS (Lübeck): Narva 1346 rahahädas ja sisepoliitilises kaoses Taani müüb N Eesti Saksa Ordule ~ 1360 Hansa Liidu (Eestist kuulub sinna Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu) peab sõda oma aladel Liidu õigusi piirata üritanud Taani vastu. Visby rüüstatakse, sellest lõikab kasu Tallinn. 1407 Pirita kloostri rajamine (lõplikult mahapõletatud 1577, taasavatud 2001) ~ 1420 Liivimaa Maapäevad, võimud tahavad reguleerida kirikuelu 1494 laseb Moskva suurvürst Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis, hoop Tartule-Tallinnale. Saksa Ordu Liivimaa haru meistriks saab Wolter von Plettenberg, ühineva-tugevneva Venemaa vastane 1501 Plettenbergi sõda pealetungivate venelaste vastu 1502 Smolino järve lahing, venelased taanduvad ja sõlmivad 1503 vaherahu mis kehtib Liivi sõjani ~ 1520 esimesed linnade toetet luterlikud jutlustajad, maal katoliiklikud kombed siiski veel 18. saj.l 1524 pildirüüste Tallinnas 1525 pildirüüste Tartus, lisaks kloostreile-kirikuile rüüstatakse toomhärrade elamuid. Saksa Ordu kõrgmeister müüs Liivimaa 4000 kuldna eest Wolter von Plettenbergile, ordu on peale korduvaid lüüasaamisi Poola-Leedult ning Preisimaa ühendamist Poolaga 1466 nõrgaks jäänud 1526 Wolter von Plettenberg saab hääleõiguse Saksa riigipäeval ning ülendati riigivürstiks. Nüüdsest võis ordu Liivimaa alasid pidada lõplikult Saksa-Rooma keisririigi osaks 1535 Wolter von Plettenberg sureb, järgmised ordumeistrid ei suuda siselahkhelisid enam ära hoida. Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega ei ole keskvõimuga naaberriikidele (Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi) võrdne vastane, ei sõjaliselt ega poliitiliselt. Usulised lahkhelid: linnad luterlikud, Ordu ja aadel algul katoliiklik. 1558 rüüstavad Vene väed Tartu piiskopkonda, venelaste peajõu moodustasid Moskva poolt alles hiljuti alistatud Kaasani khaaniriigi ratsavägi. Tatarlased on erakordselt julmad. 1559 ostab Taani Saare-Lääne piiskopilt Lääne-Eesti ja saared 1561 vallutavad Vene väed Tartu piiskopkonna ja osa Liivi ordu aladest; Moskva võim püsima jääb suuremal osal vallutatud aladel püsima 1582. aastani Märtsis saadab Rootsi kuningas Erik XIV Tallinna alla sõjalaevad oma saatkonnaga. N Eestis kujuneb rootsimeelene hoiak, nende ülemvõimu eelistatakse katolikule Poolale. Tallinn loodab Rootsilt abi 1558 Vene poolt vallutatud Narva vastu, kuhu on nüüd idakaubandus koondund Tallinna linn ja Harju- ning Virumaa aadel andsid kuningas Erik XIV-le truudusvande, N Eesti on nüüd Rootsi võimu all. Riia peapiiskop ja Liivi ordumeister alsitsuvad Poola kuningale Sigismund II Augustile ning Lõuna-Eesti liideti Poola-Leedu riigiga. Vana-Liivimaad pole enam, seda loetakse keskaja lõpuks Eestis. Ordu- ja piiskopkonna valdustest moodustatakse Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik. Poolakad hakkavad kohaliku aadli õigusi kärpima, haldus poolastatakse. Katoliikluse pealetung. Katoliiklaste immigratsiooni soodustamine, 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, šotlasi, hollandlasi, ungarlasi 1563 ... 1570 Põhjamaade 7-aastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusesse Lääne-Eesti 1565 küüditavad venelased Tartust peaaegu kogu sakslastest elanikkonna (1000 inimest), neist tekib hiljem Moskva kandis saksa asundusi 1569 saab Poola-Leedust ühtne, Poola-keskne, valitava kuningavõimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik — Rzeczpospolita. ~ 1570 venelased piiravad 2 korda Rootsi valduses olevat Tallinna 1600 sõda Poola ja Rootsi vahel, Rootsi võidab 1618 osaleb Rootsi üleeuroopalises 30-aastases sõjas (nn 0. maailmasõda) protestantide ja katoliiklaste vahel. Peale Vestfaali rahu 1648 saab Läänemere põhjaosast saab Rootsi sisemeri 1625 rootslased vallutavad Tartu 1629 Altmarki rahuleping lõpetab Poola-Rootsi sõja, Rootsi valitseb nüüd kogu mandri-Eestis 1643 ... 1645 Taani-Rootsi sõja tulemusel loovutas Taani Rootsile viimase osa tänapäeva Eestist, Saaremaa ALLIKAD: estonica.org, wikipedia.org